Paljusid naisi kimbutab ränk haigus, millest teavad vähesed

Kas kimbutavad väga vererohked menstruatsioonid? Foto: Shutterstock

BBC saatejuht Naga Munchetty avalikustas hiljuti, et tal on adenomüoos – krooniline haigus, mis mõjutab emakat. Ta kirjeldas, kuidas tugev valu võib ta liikumisvõimetuks muuta, ja rääkis hiljutisest episoodist, mille tõttu tema abikaasa pidi kutsuma kiirabi.

Adenomüoos on laialt levinud, mõjutades kuni viiendikku naistest, kuid paljud pole sellest haigusest kuulnud. Selle sümptomiteks on ebaregulaarne ja tugev menstruaalverejooks ning vaagnavalu. Sümptomite raskusaste varieerub, kusjuures kuni kolmandikul juhtudest ei esine sümptomeid üldse. Haigus võib mõjutada ka viljakust ning suurendada rasedusega seotud tüsistuste riski, nagu raseduse katkemine, enneaegne sünnitus ja sünnitusjärgne verejooks, vahendab The Conversation.

Mis on adenomüoosi põhjused?

Emakas on kaks peamist kihti: endomeetrium (sisemine kiht, kuhu embrüo kinnitub) ja müomeetrium (lihaskiht, mis vastutab kokkutõmmete eest). Adenomüoosi korral leidub endomeetriumi-laadseid rakke müomeetriumis, kus need tavaliselt olla ei tohiks. Kuigi adenomüoosil ja endometrioosil on sarnaseid jooni, on need eraldi haigused. Endometrioosi korral leiduvad endomeetriumi-laadsed rakud väljaspool emakat.

Haiguse põhjused pole täielikult selged, kuid arvatakse, et endomeetriumi ja müomeetriumi vahel olev kude võib kahjustuda menstruaaltsükli, raseduste, sünnituste või meditsiiniliste protseduuride tagajärjel.

Diagnostika ja ravi

Adenomüoosi diagnoosimine on keeruline. Varem oli see võimalik vaid pärast emaka eemaldamist ja koe mikroskoopilist uurimist. Tänu edusammudele magnetresonantstomograafia (MRT) ja ultraheli valdkonnas saab adenomüoosi nüüd diagnoosida ka mitteinvasiivselt, kuid standardiseeritud meetodid on endiselt väljatöötamisel.

Ravi hõlmab hormonaalseid ravimeid, näiteks rasestumisvastaseid tablette või hormoonspiraali, ning vajadusel kirurgilisi protseduure, näiteks kahjustatud koe või emaka eemaldamist. Kuna adenomüoos on keeruline haigus ja mõjutab naisi erinevalt, tuleb ravi kohandada iga patsiendi vajadustele vastavalt.

Hoolimata adenomüoosi levimusest on teadlikkus haigusest madal, isegi tervishoiutöötajate seas. Vajalik on rohkem teadusuuringuid, et leida täpne ja mitteinvasiivne diagnoosimeetod ning võimalusel ka ravi.