Meres leviv aines kahjustab aeglaselt tervist

Plastiosakesed satuvad mereandidesse ja edasi inimestesse. Foto: Shutterstock

Mereandide, sealhulgas kalade tarbimine toob lisaks väärtuslikele toitainetele nagu oomega-3-rasvhapped ja D-vitamiin kaasa ka vähem isuäratavaid komponente – mikro- ja nanoplastikud, vahendab The Conversation.

Need plastiosakesed (alla 5 mm suurused) jõuavad ookeanidesse inimtegevuse kaudu ning tungivad edasi toiduahelasse. Ifremeri uuringu järgi hõljub ookeanipinnal hinnanguliselt 24,4 triljonit mikroplastiku osakest. Need leiavad tee kõigisse mereorganismidesse alates mikrovetikatest kuni kaladeni, ohustades nii mere ökosüsteeme kui ka inimeste tervist.

Plastiku lagunemise tulemusel tekivad mikroplastikud (1–5 mm) ja nanoplastikud (alla 100 nanomeetri), mis saastavad õhku, pinnast ja vett. Nende bioakumulatsiooni kaudu kogunevad plastiosakesed toiduahelasse.

Mõju mereelustikule

Uuringud näitavad, et plastiku allaneelamine võib olla mereorganismidele toksiline. Näiteks rannakarpidel võivad mikroplastikud ummistada seedesüsteemi, kahjustada DNAd ning häirida elutähtsate geenide tööd. Plastide toksilisus sõltub nende suurusest, koostisest ja lisanditest, nagu ftalaadid, mis on hormoonsüsteemi kahjustajad.

Mõju inimeste tervisele

Mikroplastid, mida mereelustik alla neelab, jõuavad ka meie toidulauale. Regulaarne mereandide tarbimine võib tähendada tuhandete mikroskoopiliste plastiosakeste allaneelamist aastas. Kuigi teadusuuringud inimeste tervisemõjude kohta on alles algusjärgus, on leitud märke, et mikroplastid võivad häirida rakufunktsioone sarnaselt mõjuga mereorganismidele. Lisaks võivad need osakesed kanda endaga patogeene või baktereid, suurendades nakkushaiguste riski.

Plastiku bioakumulatsiooni vähendamiseks toiduahelas on hädavajalik piirata plastiku kasutust ja parandada ringlussevõtu tehnoloogiaid. Kiired meetmed aitaksid pidurdada nii keskkonna- kui ka tervisekriisi süvenemist.