Apteeker selgitab: millisest ninaspreist võib tekkida sõltuvus ja millega alandada palavikku

Nohu ravimisel võiks eelistada eeterlike õlide baasil ninaspreisid ja meresoolalahuseid, sest neil puuduvad kasutuspiirangud. Foto: Shutterstock

Külmetushaiguste enamlevinud sümptomiteks on nohu, köha ja palavik. Kuigi nende sümptomite leevendamiseks on apteegis saadavad mitmeid erinevaid käsimüügiravimeid, võib apteekri sõnul õige ravimi valimine olla omaette katsumus.

Levinud eeldus on, et viirushaigused peaksid mööduma mõne päevaga ning kui ravim paari annuse võtmise järel tulemust ei anna, haaratakse uue järele. Südameapteegi proviisor Gerda Nelis kummutas selle müüdi ning kinnitas, et ka külmetushaiguste ravi puhul on oluline järjepidevus.

«Enamike ravimite maksimaalse toime saavutamiseks võib minna vähemalt 2-3 päeva ja samuti võivad külmetushaiguste sümptomid kesta ka 7-10 päeva. Seega peaks ravis olema järjepidev ning kannatlik,» lausus proviisor. Kui aga sümptomid püsivad üle 10 päeva, halvenevad järsult või ilmnevad tõsisemad nähud nagu näiteks hingamisraskused, väga tugev kurguvalu või kõrge palavik, mis ei allu ravile, tuleks pöörduda arsti poole.

Ninasprei ületarvitamine võib põhjustada sõltuvust

«Kui inimesel on nina kinni ja nohu, tuleks alandada ninaturset, loputada ninast sekreeti välja ja kergendada seeläbi hingamist. Kui kasutada ninaspreisid, mille toimeaineks on ksülometasoliini, on oluline pidada kinni kasutuspiirangutest! Neid ei tohiks kasutada üle 5-7 päeva ning pihustada ei tohiks üle kolme korra päevas. Ületarvitamine põhjustab ninakuivust ja ka sõltuvust – nina ei püsi ilma ravimita lahti ja tekib niinimetatud tagasilöögiefekt. Ka ei tohiks neid kasutada alla kaheaastaste laste puhul ning jälgima peaks, et annused vastaksid vanusele,» kirjeldas Nelis, mida nohu ravimite puhul tähele panna.

Ta soovitas nohu ravimisel eelistada eeterlike õlide baasil ninaspreisid ja meresoolalahuseid, sest neil puuduvad kasutuspiirangud. Ka nohutablettide puhul tasub olla ettevaatlik, kuna need ei sobi kõikidele patsiendigruppidele. Eelkõige neile, kellel on südame- või vererõhuga seotud tervisehädasid, sest nendes sisalduv toimeaine võib tõsta vererõhku ja panna südame kiiremini lööma.

Köha puhul sõltub apteekri sõnul ravi sellest, kas tegemist on kuiva või rögase köhaga. «Televiisorist oleme kõik näinud, kuidas köharavimina reklaamitakse mitmeid preparaate, mis tegelikult on oma olemuselt rögalahtistid. Kui inimesel on aga kuiv, ärritav, paukuv köha, siis tal ei ole röga ja rögalahtisti sellisele köhale tegelikult leevendust ei paku. Kuiva köha korral tuleb nina-neelu niisutada, näiteks kasutades islandi sambliku imemistablette ja õlispreisid. Teatud juhtudel on näidustatud ka köhapärssijad, mis köharefleksi teket takistavad,» selgitas Nelis.

Palavikku alandades võiks eelistada üksikravimeid

Palaviku tõus võib olla hirmutav, ent tegelikkuses on tegemist organismi kaitsereaktsiooniga ja mõõdukas palavik on haigusega võitlemiseks kasulik. Kui enesetunne võimaldab, ei tuleks alandada palaviku, mis on alla 38 kraadi. Oluline on tarbida piisavalt vedelikku, sest higistades võib tekkida vedelikupuudus.

Palavikku saab leevendada paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavate preparaatidega. Neid toimeaineid võib apteekri sõnul kasutada koos, kuid mitte üheaegselt. «Oluline on hoida ravimite võtmisel piisavat vahet, tihedam võtmine ei vii kiiremana tervenemiseni, vaid tekitab kõrvaltoimeid. Paratsetamooli kasutatakse kuni neli korda päevas, korraga 500mg-1g. Kui palavik on kõrge ja ei lange piisavalt, kuid uue annuse jaoks on veel vara, siis võib annuste vahel võtta ibuprofeeni, kuid maksimaalselt 400mg kolm3 korda päevas. Viimasel on ka põletikuvastane toime, mis leevendab edukalt ka näiteks kurgu- ja lihasvalu,» rääkis Nelis. Ta rõhutas, et laste puhul on väga oluline anda palavikualandajaid kehakaalu, mitte vanuse järgi. Samuti on mitmed toimeained lastele piiratud või koguni keelatud, seega tasub selle osas konsulteerida apteekriga.

Ravimeid haiguste ennetamiseks võtta ei tasu

Üleannustamise ja kõrvaltoimeteni võib viia see, kui palavikualandajaid võetakse korraga mitmest preparaadist teadmatusest, et need sisaldavad sama toimeainet. «Tähelepanelik tasub olla erinevate komplekspreparaatide, ka niinimetatud kuumade jookide kasutamisel. Need sisaldavad üsna suurtes kogustes paratsetamooli. Seega tuleb jälgida, et mitte ületada päevast maksimumi, mis on neli grammi. Samuti sisaldavad kompleksravimid nohuravimit, mida inimene tihti juba kasutab ka eraldi, näiteks tabletina. Tegelikult ei tohi neid aga koos võtta. Mõned komplekspreparaadid sisaldavad ka köhapärssijat, mida ei tohi kasutada rögase köha korral – pannes kinni köharefleksi, jääb röga bronhidesse kinni. See omakorda võib tekitada suuremaid terviseprobleeme. Komplekspreparaate soovitan võtta vaid siis, kui on tõesti kaetud kõik need sümptomid ning teisi ravimeid sellega koos ei manustata. Vastasel juhul on mõistlikum kasutada eraldiseisvaid ravimeid,» tõi Nelis välja ohud, mis kompleksravimites peituda võivad, kui neid valesti kasutada.

Apteeker ütles, et ta on kuulnud ka väidet, et kompleksravimeid võiks tarvitada ka haiguste ennetamiseks, kuid kui ei ole sümptomeid, siis ei ole ravimis olevatel toimeainetel ka midagi ravida või ennetada ning need lihtsalt ei toimi. Ilma vajaduseta ravimite tarvitamine teeb tema hinnangul kindlasti rohkem halba kui head.

Külmetushaiguste ennetamisel on Nelise sõnul kasu hoopiski korralikust kätehügieenist, tervislikust elustiilist ja ka näiteks gripivastasest vaktsineerimisest. Immuunsüsteemi saab toetada ja turgutada küll ka vitamiinide ja probiootikumidega, kuid kõige tähtsam on mitmekülgne toitumine, piisav uni ja füüsiline aktiivsus. «Kui tunned, et oled haigeks jäämas, on targem puhata, teha üks kuum tee, närida ingverit või võtta soe vann. Ravimite osas tasub nõu pidada arsti või apteekriga, et olla kindel, et sellest ka abi on,» lausus Nelis lõpetuseks.