Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

VÄIKSEMAD AJUD? Tehisaru võib muuta inimkonna evolutsiooni

Copy
Tulevikus saavad tehisarudest inimeste argised kaaslased?
Tulevikus saavad tehisarudest inimeste argised kaaslased? Foto: Shutterstock

Kuidas võib tehisintellekt (AI) mõjutada inimkonda põlvkondade jooksul? Selle teema üle on palju spekuleeritud, pakkudes nii positiivseid kui ka negatiivseid stsenaariume. Düstoopilised visioonid ulatuvad AI juhitud inimkonna väljasuremise kuni inim-AI küberorganismideni. Samas ei pruugi tulevik kujuneda nii drastiliseks – AI mitmekesistumine ja rakenduste rohkus meenutab pigem liikide paljunemist ökoloogilises keskkonnas, kirjutab The Conversationis evolutsiooniprofessor Rob Brooks.

Evolutsioonibioloogina uuris autor, kuidas AI võib muuta meie füüsilist, bioloogilist ja sotsiaalset keskkonda ning seeläbi loomulikku valikut. Evolutsioon toimub geneetiliste erinevuste tõttu, mis mõjutavad isendite paljunemist. Näiteks kodukoerte tekkimine sai alguse huntide valikulisest taltsutamisest, mis näitab, kuidas keskkonna muutused võivad mõjutada liikide käitumist ja arengut.

AI ja inimareng: kas vastastikune kasu või parasiitlus?

AI eelised kasvavad koos selle arenguga. Juba on tõendeid selle kohta, et kultuuriline teadmiste jagamine ja kirjutamine vähendasid inimeste koormust kõike meeles pidada. Selle tulemusena on inimeste ajud viimaste aastatuhandete jooksul kahanenud.

Võib-olla kannavad tehisintellekt, veebipõhised otsitavad teadmised ja sotsiaalmeedia postitused, mis «mäletavad», kes-kellele-mida-tegi, meie mälukoormist. Kui jah, siis võib-olla muutuvad inimeste ajud veelgi väiksemaks ja väheneb ka mälu.

Ära paanitse. Väiksema aju eelised hõlmavad ohutumat sünnitust nii emale kui ka vastsündinule. Ja kuna tehisintellekt suudab järjest rohkem ja talletab järjest teadmistevarusid, suudab inimkond endiselt teha märkimisväärseid asju… seni, kuni neil on juurdepääs tehisintellektile.

AI ja inimese suhet võib võrrelda vastastikuse kasu või parasiitlusega. AI lihtsustab juba praegu meie elu, kuid näiteks sotsiaalmeedia võib muutuda parasiidiks, julgustades irduma reaalsusest, kahjustades meie vaimset ja sotsiaalset heaolu.

Miks võib sotsiaalmeedia platvorme pidada parasiitideks? Nad hakkasid pakkuma kasulikke viise ühenduses püsimiseks, kuid hõivasid meie tähelepanu sel määral, et paljudel kasutajatel ei ole enam aega, mida nad vajavad magamiseks ja sotsiaalseks suhtluseks inimestega.

Kui tehisintellekt õpib kasutajate tähelepanu üha tõhusamalt köitma, õhutades viha ja sotsiaalset võrdlust, võib evolutsiooni mõjutada see, kes õilmitseb, sureb ja paljuneb. Kõige paremate süngete stsenaariumide korral võib sotsiaalmeediale vastu seista või muutuda raevu õhutavate postituste kiuste tugevamaks.

AI sulandub üha enam meie sotsiaalsesse ellu, pakkudes «tehislikku lähedust», mis matkib inimestevahelisi suhteid. Kuna inimesed rakendavad oma sotsiaalseid oskusi AI suhtes, võivad saada mõjutatud nii usaldus kui ka üksildustunne. See võib viia kas suurema ettevaatlikkuseni tehnoloogia suhtes või hoopis suurema üksinduseni, kuna inimesed räägivad tehisintellektiga ja otsivad vähem inimkontakti.

Mõju inimese olemusele

Kuigi AI otsene mõju tänapäeva inimeste eludele on selgem, väärib tähelepanu ka selle pikaajaline mõju evolutsioonile. AI võib mõjutada omadusi, mida me inimestena kõige rohkem väärtustame, nagu sõprus, intiimsus, suhtlemine ja intelligentsus. Need muutused võivad lõpuks muuta seda, mida tähendab olla inimene.

Märksõnad

Tagasi üles