Doktoritöö: sõeluuring on aidanud vähendada Eesti naiste rinnavähisuremust

Rinnavähk Foto: Shutterstock

Tartu Ülikooli arstiteaduse alal kaitstud doktoritöös uuriti, kuidas on rinnavähi sõeluuring aidanud ära hoida suremust ja pikendada eluiga. Tulemused näitasid, et hoolimata madalast osalusmäärast on sõeluuring aidanud kaasa rinnavähisuremuse vähendamisele.

Rinnavähk on Eesti naistel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja. 2004. aastal käivitati riiklik sõeluuring, mille eesmärk on rinnavähi varane avastamine ja seeläbi suremuse vähendamine. Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–70- ja 74-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant. Sellegipoolest on sihtrühma vanusevahemik olnud soovitustega võrreldes kitsas ja osalusmäär jäänud allapoole rahvusvaheliselt soovitatud 70 protsendi taset. Rinnavähi sõeluuringu osalus oli 2015. aastal ainult 50 protsenti ja ületas 60 protsenti esimest korda alles 2022. aastal.

Doktoritöö autor, Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadur Aleksei Baburin ütles, et tema töö eesmärk oli hinnata rinnavähihaigestumuse, -suremuse ja elulemuse pikaajalisi trende Eestis, vaadeldes neid ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis toimunud muutuste ja sõeluuringuprogrammi rakendamise kontekstis.

Töös kasutati vähiregistri ja surma põhjuste registri andmeid, mida analüüsiti eri statistiliste meetoditega. Baburini sõnul on rinnavähki haigestumine Eestis aeglaselt suurenemas ja haigust avastatakse üha enam varases staadiumis. «Samal ajal on vähenenud kaugele arenenud rinnavähi haigestumus. Alates 1990. aastate teisest poolest on rinnavähisuremus vähenemas, kõige kiiremini 40–79-aastastel naistel. Kui varasemates sünnikohortides suurenes suremus vanuse kasvades, siis sõeluuringule kutsutud sünnikohortides jäi suremus pärast sõeluuringu vanusesse jõudmist samale tasemele või hakkas vähenema,» selgitas ta.

Pärast sõeluuringute käivitamist on võrreldes sellele eelneva ajaga vähenenud suremus nii noorte kui sõeluuringu sihtrühma kuuluvate naiste seas. Viimase 30 aasta jooksul on igas vanuses rinnavähihaiged kauem elanud, kõige rohkem on elulemus pikenenud III ja IV staadiumi vähiga.

Tulemused viitavad, et hoolimata madalast osalusmäärast on Baburini sõnul sõeluuring koos teadlikkuse tõusu ning diagnostika ja ravi tõhustumisega olulisel määral aidanud kaasa rinnavähisuremuse vähenemisele Eestis. «Et suremust veelgi vähendada, tuleb teha pingutusi riskiteguritega võitlemiseks, tagada kvaliteetse sõeluuringuprogrammi läbiviimine, lühendada viivitusi nende patsientide diagnoosimisel, kellel on juba tekkinud sümptomid ning tagada nüüdisaegsete ravimeetodite ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavus kõigile vähipatsientidele.»

Aleksei Baburin kaitses doktoritööd «Rinnavähihaigestumus, -suremus ja -elulemus Eestis tervishoiusüsteemi muutuste ja sõeluuringu kontekstis» 22. novembril. Töö juhendajad on Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur Kaire Innos ja Tartu Ülikooli epidemioloogia kaasprofessor Katrin Lang.