Sotsiaalministeeriumi ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste tõi välja, et täiendav hüvitis on oluline kõigile inimestele, kellel on ravivajadusest tulenevalt kõrgemad kulud ravimitele ja meditsiiniseadmetele. «Kui varem sai lisasoodustust ainult suurte ravimikulude katteks, siis nüüd laieneb täiendav hüvitis ka meditsiiniseadmetele. Muudatus võimaldab toetada inimesi, hinnates nende abivajadust senisest terviklikumalt. Sageli tekivad kroonilistel haigetel suured kulud just kahe valdkonna peale kokku,» märkis Veliste.
Mullu kasutas täiendavat ravimihüvitist 164 667 inimest, kokku enam kui kümne miljoni euro eest. Muudatuse tulemusel hakkab täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist saama veel üle 7000 inimese.
«Nende hulgas on ligikaudu 800 inimest, kelle omaosalus ületab 300 eurot, kuid kes seni pole täiendavat hüvitist saanud. Samuti hakkab oluliselt suuremat hüvitist saama üle 1700 inimese, kellel tekib kõrge omaosalus ravimite ja meditsiiniseadmete peale kokku. Muudatuse hinnanguline mõju tervisekassa eelarvele on ligikaudu 900 000 eurot,» rääkis tervisekassa meditsiiniseadmete spetsialist Hanna Veisman.
Muudatusest saavad enim kasu krooniliste haigustega inimesed, nagu diabeetikud, haavanditega patsiendid, stoomiga patsiendid jt. See on olnud Veliste sõnul ka muudatuse peamine eesmärk – toetada krooniliste haigete toimetulekut ja vähendada nende haigusest tingitud vaesuse riski.
Oluline on märkida, et täiendav hüvitis hakkab kehtima tervisekassa soodustusega ravimitele ja meditsiiniseadmetele tehtud kulutuste puhul. See tähendab, et arvesse ei võeta kulutusi, mis on tehtud käsimüügiravimitele, retseptiravimitele ega meditsiiniseadmetele, millele ei kehti tervisekassa soodustus. Samuti ei kehti tervisekassa soodustus abivahenditele, mida hüvitab sotsiaalkindlustusamet.