Euroopa hoogustab võitlust ravimipuudusega

Ravimite puudust mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas sõjad, vananeva ühiskonna suurem nõudlus ja argine inimkäitumine. Foto: Kristjan Teedema

Ravimipuuduse ennetamiseks ja leevendamiseks lõi Euroopa ravimiamet (EMA) spetsiaalse platvormi, mille vahendusel hakkavad asjaosalised üle Euroopa probleemidest aegsasti märku andma.

Novembri lõpus avalikustatud ravimipuuduse jälgimise platvormi (ESMP) kaudu saavad andmeid edastada ravimite müügilubade hoidjad, et regulaarselt teavitada tsentraalselt heaks kiidetud ravimite puudusest. Platvorm automatiseerib andmekogumise, võimaldades asjasse puutuvatel asutustel kasutada põhjalikku teavet reaalajas.

EMA tegevdirektor ameti peakontoris Amsterdamis Emer Cooke nentis, et ravimipuuduse haldamine on üks Euroopa Liidu väljakutsetest. «See survestab patsiente, farmatseute, arste ja tervishoiusüsteeme üldiselt. Oleme kõik ka ise patsiendid, nii et teame, mida tähendab, kui meile vajalikku ravimit ei ole saada. Patsiendid ei taha ravimite kättesaadavuse pärast muretseda ega olla teadmatuses, millal ravim taas müüki tuleb.»

EMA vastutab Euroopas ravimite regulatsiooni eest ning sellega kaasneb vajadus ennetada ja seletada ravimipuuduse põhjuseid, samuti tegeleda nappuse mõjude vähendamisega, kui need ikkagi tekivad. Platvormi käikuandmine ongi EMA hinnangul ravimipuuduse vastu võitlemisel oluline samm, et hõlbustada teabevahetust ravimipuuduse paremaks ennetamiseks, tuvastamiseks ja haldamiseks Euroopa Liidus ja Euroopa majanduspiirkonnas. Samuti parandab see koostööd EMA, riiklike asutuste ja ravimitootjate vahel, et tagada ravimite kättesaadavus.

Mõjutajaid palju

Tuleva aasta 2. veebruaril muutub ESMP kasutamine kohustuslikuks ja siis jõuab kasutusse platvormi täiendatud versioon, kus lisaks puudusest teavitamisele saab esitada andmeid ravimite varude, nõudluse ja kättesaadavuse kohta kriiside ajal. Platvorm lihtsustab ka juurdepääsu avalikule teabele ravimite puuduse kohta.

Emer Cooke Foto: François Walschaerts/AFP/SCANPIX

Cooke rõhutas, et vastuseid ja lahendusi tuleb pakkuda kiirelt, et vältida paanilist arstimite kokkuostmist, sest see vaid süvendab probleemi. «Kuidas inimene tajub ravimite nappust, on oluline tegur paanilise ostlemise taga ja see võib olulisel määral tõsta nõudlust. Kas mäletate tualettpaberiskandaali pandeemia ajal? See juhtub ka ravimite nappuse korral,» märkis Cooke.

Tema sõnul on tegu kompleksse teemaga, mille taga on nii geopoliitilised tarneahelad kui igapäevane inimkäitumine.

Näiteks on viiteid, et sotsiaalmeedias levivad sõnumid võisid suurendada nõudlust diabeetikutele mõeldud ravimite järele, millega kaasneb kaalukaotus. Selle tagajärjel on diabeetikutel olnud raske neid hankida. Tarneahelaid on EMA ekspertide sõnul mõjutanud sõda Ukrainas ja Lähis-Idas. Ukrainat ähvardas EMA andmeil vähiravimite puudus, aga sellest ei saanud kriitilist nappust. Lähis-Idas olid tarned häiritud Punase mere ääres, nii et toormaterjal ei jõudnud ravimitootjate tehastesse. Olukorra lahendas tarnete ümberkorraldamine.

Ravimite kättesaadavust võivad muu hulgas mõjutada ka looduskatastroofid, sotsiaalmeedias tehtud varjatud ravimireklaam, samuti ravimite hind ja vananeva ühiskonna suurenev vajadus ravimite järele. Samuti võib pöördelistel aegadel probleeme tekitada toorainete kvaliteet, mis ei vasta standarditele, nii et toodang tuleb hävitada. Raskusi võib ette tulla ravimite levitamisel, kus lisaks ravimitootjatele on oma roll edasimüüjatel, kohalikel ladudel, haiglatel ja apteekidel.

Ravimipuudus võib tingida ka abi hankimise mustalt turult, kust saadav kraam võib aga tervise hoopis ohtu panna.

EMAga koostööd tegeva üldarsti Tiago Villanueva sõnul kulub tohtritel ravimite nappuse tõttu ohtralt väärtuslikku tööaega. Näiteks hiljuti teatas üks tema patsientidest, et ei leia apteekidest ravimit, ja arst kulutas pool tundi nuputamisele, millega saaks arstimi asendada, et keerulise haiguslooga patsient ohtu ei satuks.

EMA andis sel aastal välja soovitused kriitiliste ravimite pideva leviku kindlustamiseks. Kriitilisteks ravimiteks peetakse neid, millele pole pakkuda head alternatiivi ja mille nappus võib viia tõsiste tagajärgedeni. EMA teeb koostööd ka tootjatega, et mõista, milline on nende tootmissuutlikkus. Ravimitootjatel tuleb võimalikest puudujääkidest teada anda kuus kuud enne nappuse tekkimist.

Kõike ei saa kontrollida

Euroopa Liidu farmaatsiaühenduse küsitluse kohaselt oli kõikides riikides, kus apteekritelt päriti, kas nad on kogenud viimase aasta jooksul ravimite puudust, vastuseks jah. Euroopa Komisjoni raporti kohaselt on puudust olnud pea kõikides ravimigruppides, sealhulgas onkoloogia- ja südamehaiguste ravimid. Antibiootikumide kättesaadavus on olnud viimastel aastatel EMA andmeil häiritud igal kontinendil, nii rikastes kui vaestes riikides.

Cooke’i sõnul püüdleb EMA selle poole, et inimesed ei peaks ravimite nappusega üldse kokku puutuma. «Eelmisel aastal suutsime ületada trombivastaste ravimite puuduse, tuvastades alternatiivsed tootjad väljaspool Euroopa Liitu ning pikendades teaduslikule teabele tuginedes olemasolevate ravimite säilivusaega, et ravimipuuduse ajal ei läheks ravimeid raisku,» rääkis Cooke. Need on vaid mõned abinõud. «Aga me ei saa mõjutada kõiki tegureid, mis tekitavad nappust. Ainult vähestel juhtudel on ravimipuuduse korral lahendused täielikult meie kontrolli all,» tõdes ta.

Tema sõnul saab EMA aga tagada, et patsientidel, arstidel ja üldsusel on informatsioon, mida nad vajavad heade otsuste tegemiseks. «Tahame näidata, kus peituvad väljakutsed ja kuidas nende käitumisvalikud saavad aidata,» märkis Cooke. «Oleme kõik ühes paadis ja usaldus hoiab meid veepinnal. Usun, et teadus vajab head kommunikatsiooni rohkem kui kunagi varem, et ehitada ja hoida usaldust meie igapäevases töös,» lisas ta. Cooke’i sõnul tuleb ka mõista, et kiireid lahendusi pole ning tähtis on jääda realistlikuks.