Eesti inimeste silmi süstiti möödunud aastal üle 22 000 korra

Kollatähni kärbumise esimesteks sümptomiteks on nägemisteravuse langus, sirgete joonte lainetamine ning heledate ja tumedate laikude teke. Foto: Shutterstock

Keskmise eluea tõusust tingituna on üha sagedasemaks probleemiks eakate nägemishäired, mida enamasti elustiiliga ennetada ei saa. Ainuüksi möödunud aastal süstiti ealise kollatähni kärbumise tõttu Eesti inimeste silmi rohkem kui 22 000 korda.

«Silmasiseste süstide protseduur ei ole valulik, kuid on siiski ebameeldiv, kuid praegu on see veel maailmas ainus viis kollatähni märja vormi kärbumisest tulenevate nägemishäirete pidurdamiseks ja nägemise kaotuse vältimiseks,» tõdes Turman Silmakliiniku silmaarst dr Aleksandra Nipadistova. 

Eestis esineb vanusega seotud kollatähni kärbumist ehk degeneratsiooni ligi 45 protsendil üle 65-aastastest inimestest, neist ligi 4200 sai eelmisel aastal süsteravi. Tegemist on kroonilise silmahaigusega, mille esimesteks sümptomiteks on nägemisteravuse langus, sirgete joonte lainetamine ning heledate ja tumedate laikude teke. Sageli nähakse ka inimeste nägusid häguselt ega tunta neid ära. Ilma varajase avastamise ja efektiivse ravita võib haigus lõppeda nägemisteravuse kaotuse ja teatud juhtudel isegi pimedaks jäämisega.