UURING ⟩ Eesti inimesed saavad kiirabilt kiirelt abi

Kiirabiauto Foto: Dmitri Kotjuh

Tervisekassa viis 2024. aastal läbi kiirabikaartide analüüsi, et saada ülevaade praeguse kiirabivõrgustiku toimivusest ning tuvastada piirkondlikud erinevused väljakutsete olemuses ja kohalejõudmise aegades. Uuringu eesmärk on aidata kavandada vajaduspõhiseid muudatusi, sealhulgas kiirabibaaside ja -brigaadide paiknemist ning ressursside tõhusamat jaotust.

«Üldises pildis pakub analüüs meile olulisi teadmisi edasiste otsuste tegemiseks. Näiteks kas ja kuhu rajada uusi tugipunkte või kiirabibaase, kas ja millised piirkonnad vajaksid kiiremat reageerimist ning kuidas muuta kiirabiteenuseid efektiivsemaks vastavalt terviseprobleemide ja väljakutsete tõsidusele,» rääkis Tervisekassa kiirabi teenusejuht Kristiina Vaas.

Analüüs hõlmas kokku 268 397 väljakutset, millest suurema osa moodustasid C-prioriteediga juhtumid (55%). Vahepeale jäid B-prioriteediga väljakutsed, mida oli kokku 60 418 (22,5%) ning A-prioriteediga väljakutseid oli 19 410 (7,2%). Analüüsi tegemise perioodil oli kõrgeima prioriteediga ehk delta (D-prioriteediga) väljakutseid uuringusse kaasatud kiirabikaartide seas 39 125 (14,6%). Uuringus leiti, et keskmine kiirabi kohalejõudmise aeg oli C-prioriteediga kutsetel 13,2 minutit ja D-kutse puhul 10,3 minutit.