Läbimurre Alzheimeri tõve varases diagnostikas: patsientide tulevikku võib muuta vaid ühe vereanalüüsiga

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Alzheimeri tõbi, üks kõige levinumaid dementsuse vorme, on pikka aega olnud meditsiiniuuringute keskmes. Saksamaa neurodegeneratiivsete haiguste keskuse (DZNE) teadlased teatasid pöördelisest avastusest, mis võib olla oluline teetähis selle haiguse diagnoosimises ja varases ravis.

Tänavu septembris avalikustatud uuringu kohaselt on võimalik veres niinimetatud mikroRNA-sid mõõtes tuvastada Alzheimeri dementsust ja selle eelstaadiume. See avastus võib muuta Alzheimeri tõve diagnoosimise lihtsamaks, kiiremaks ja vähem invasiivseks.

Dr Toomas Toomsoo Foto: Confido

«MikroRNA-d on väikesed molekulid, mis mängivad olulist rolli geenide reguleerimises. Antud uuring näitab, et nende mustrid veres võivad anda väärtuslikku teavet Alzheimeri tõve arengu kohta, isegi enne selgete sümptomite ilmnemist,» selgitab Confido neuroloog professor Toomas Toomsoo.

Alzheimeri tõve varane diagnoosimine on ülioluline mitmel põhjusel.

1. Ravi tõhusus. Enamik ravimeetodeid on tõhusamad haiguse varases staadiumis.
2. Elukvaliteet. Varajane sekkumine võib pikendada patsientide iseseisvat elu.
3. Perekonna ettevalmistus. Lähedased saavad paremini planeerida tulevikku ja hooldust, mida patsient vajab.
4. Teadusuuringud. Varane diagnoos võimaldab patsientidel osaleda kliinilistes uuringutes.

DZNE uuring põhines 847 USA ja Kanada täiskasvanud patsiendi andmete analüüsil, kes osalesid Alzheimeri tõve uuringus ADNI (Alzheimer’s Disease Neuroimaging Initiative). Teadlased sekveneerisid mikroRNA-sid osaleja plasmaproovides ja kasutasid masinõpet, et tuvastada Alzheimeri tõvega seotud mikroRNA-signatuurid. «See uuring on märkimisväärne, sest ei aita ainult diagnoosida Alzheimeri tõbe, vaid võib ennustada ka üleminekut kergest kognitiivsest häirest täielikuks Alzheimeri tõveks. See annab meile võimaluse sekkuda varem ja potentsiaalselt aeglustada haiguse progresseerumist,» ütles professor Toomsoo.

Märkimisväärne mõju tervishoiusüsteemile ja miljonitele inimestele

Uue diagnostikameetodi potentsiaalne mõju tervishoiusüsteemile on professor Toomsoo sõnul märkimisväärne. Esiteks tähendab see kulude kokkuhoidu: kõigest üks lihtne vereanalüüs vähendab vajadust kallimate ja invasiivsemate protseduuride järele. Teiseks toob see endaga kaasa sihipärasema ravi: täpsem diagnoos võimaldab paremini suunata ressursse neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Varasem sekkumine annab võimaluse tuvastada Alzheimeri tõbi varem ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust.

Kuigi uuring on paljulubav, rõhutavad teadlased vajadust edasiste uuringute järele. «Järgmine samm on valideerida need tulemused suuremas ja mitmekesisemas patsiendirühmas. Samuti tuleks arendada standardiseeritud testimisprotokollid enne, kui see meetod saab jõuda kliinilisse praktikasse,» ütleb professor Toomsoo.

Alzheimeri tõbi mõjutab miljoneid inimesi üle maailma ja vananeva rahvastiku tõttu see arv vaid kasvab. Uus diagnostikameetod annab lootust nii patsientidele kui ka nende peredele, pakkudes võimalust varasemaks sekkumiseks ja paremaks elukvaliteediks.

«Kui see meetod osutub edukaks laiaulatuslikumates uuringutes, võime olla tunnistajaks uue ajastu algusele Alzheimeri tõve diagnoosimises ja ravis, mis võib tuua kasu miljonitele inimestele üle maailma,» sõnab professor Toomsoo.