«Meie ettevõttes käidi töötajatele tervisekontrolli tegemas. Saime kätte ka tervisekontrolli otsused ja seoses sellega on küsimus, et kui otsusesse on kirjutatud, et on vajalik massaaž õlavöötmele ja seljale kümme korda, siis kas see on tööandjale kohustuslik, st tööandja peab seda täitma ning selle eest tasuma?» küsib lugeja.
Kas tööandjad peavad töötervishoiuarsti soovitusi järgima?
Vastab Piret Kaljula, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Selgitame, et tervisekontrolli eesmärk on selgitada välja, kas töö, mida töötaja teeb, sobib tema tervisliku seisundiga. Töötervishoiuarst teeb kindlaks töötaja tervisliku seisundi ning hindab seejärel töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale. Kui tervisekontrollil selgub, et töötaja tervise säilimiseks oleks vaja teha töös, töökeskkonnas või töökorralduses muudatusi, seab arst piiranguid või teeb ettepanekuid töötaja tervise säilimiseks. Kui töötervishoiuarsti otsusel toodud info jätta tähelepanuta, võib töötaja tervis (veelgi) halveneda.
Tööandjal on kohustus järgida tervisekontrolli otsuse real «Otsus» toodud piiranguid või välistusi, näiteks kui töötajale on keelatud raskuste teisaldamine käsitsi või töötaja vajab töö tegemiseks abivahendeid (näiteks tugisidemed). Lisaks peab tööandja rakendama töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, kui sellega ei kaasne tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja lisab ettepanekud vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13(1) lõige 13.
Tööandjal on töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamisel kaalutusruum ehk tööandja ei pea rakendama selliseid ettepanekuid, millega kaasnevad talle ebaproportsionaalselt suured kulud. Tööandja lähtub sellest, kas tehtavad kulutused on mõistlikud lähtuvalt konkreetse ettevõtte olukorrast ja ettepaneku sisust. Näiteks võib arvesse võtta järgmisi tegureid: tööandja kulud ettepaneku rakendamiseks, rahastamise võimalused, kohanduse asjakohasus, kas ettepanek toob kaasa olulise töökorraldusliku muutuse / töö kvaliteedi halvenemise, kohandusest tulenev kasutegur konkreetsele töötajale, aga ka teistele töötajatele.
Tööandja võiks töötervishoiuteenuse osutajaga töökeskkonnas rakendatavad meetmed läbi rääkida ning regulaarselt hinnata nende asjakohasust ja efektiivsust. Selleks et töötervishoiuarsti ettepanekud arvestaksid ka tööandja võimalustega, on soovitatav, et tööandja ja töötervishoiuarst teeksid koostööd sobivate töökeskkonna parandamise ja töötajate tervise edendamise meetmete valikul.
Lisaks esitab töötervishoiuarst otsusel ettepanekud töötajale. Need ettepanekud märgitakse ainult sellele otsusele, mis antakse töötajale, tööandja neid ei näe. See tähendab, et töötajale tehtud ettepanekud märgib töötervishoiuarst eraldi otsusele.