Kardioloog selgitab, kellele on kasulik koormustest

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Füüsiline koormustest ehk stresstest on kardioloogias üks vanemaid meetodeid, et hinnata südame-veresoonkonna tervist.

Koormustesti võttis esimesena kasutusele Ameerika kardioloog dr Paul Dudley White 1920. aastatel. Ta kasutas koormust, et jälgida südame reaktsioone, olles üks esimesi arste, kes seostas südameprobleemide hindamist ja kehalist koormust, ning tema tööd panid aluse tänapäevasele koormustestile.

Esimesed moodsad koormustestid, kus kasutatakse elektrokardiogrammi (EKG) südametöö jälgimiseks koormuse ajal, tulid praktikasse 1950. aastatel. Tänapäevase koormustesti tähtsaim eelkäija on 1963. aastast dr Bruce’i treadmill’i test (Bruce’i koormustesti protokoll), millega standardiseeriti koormustesti sisu ja hakati hindama südame vastupanuvõimet erinevatele koormustele.

Test sai populaarseks: see oli usaldusväärne ja lihtne meetod, et ennustada inimesel südame isheemiatõve (südameinfarkti alushaigus) esinemise tõenäosust. Koormustesti märgiti südamearstide tegevusjuhendites esmakordselt Ameerikas 1970. aastatel. 1974. aastal avaldas Ameerika Südameühing esimesed ametlikud suunised koormustesti rakendamiseks igapäevapraktikas. Sellest ajast hakati koormustesti laiemalt kasutama südame isheemiatõve varajaseks avastamiseks ja diagnoosimiseks ning see võitis kiiresti populaarsust südame-veresoonkonna haiguste riskihindamisel.

Miks on koormustest oluline?

Koormustest on suurepärane viis südametöö hindamiseks koormuse ajal ja taastumise võimekuse jälgimiseks. Testiga jälgitakse südame tööd ja reaktsioone füüsilise koormuse ajal – olukorras, kus süda peab reageerima suurenenud hapnikuvajadusele.

Testi käigus tehakse selgeks, kuidas talub süda koormust ja taastub pärast pingutust. Koormustest annab põhjaliku ülevaate südame verevarustusest, näitab võimalikke isheemilisi ehk hapnikunälguse muutuseid südames.

Lisaks annab koormustest väärtuslikku informatsiooni rütmihäirete esinemise ja vererõhumuutuste kohta koormuse ajal. Testi ajal ja sellele järgneval taastumisperioodil (tavaliselt 5–8 minutit) võivad ilmneda probleemid, mida rahuolekus ei ole või pole need saanud vajalikku tähelepanu, kuid mis võivad olla südamehaiguste eelkäijad. Kui südame koormustaluvus on väike, EKG-l tekivad muutused või ohtlikud rütmihäired või aeglustunud on koormusjärgne taastumine, võib see viidata südamehaigustele, eeskätt südame isheemiatõvele.

Tavaelus näeme tihti, kuidas koormustestil ilmnevad südameprobleemid, mida ei tarvitse olla rahuolekus. Alates 1970. aastatest, mil koormustesti hakati laiemalt kasutama, on see võimaldanud varakult tuvastada südameprobleemidega inimesi, kellel ei ole veel ilmselgeid sümptomeid.

Kuigi kardioloogia on rikastunud keerukamate meetoditega, nagu erinevad niinimetatud piltdiagnostilised meetodid (eeskätt kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia), on koormustest endiselt väärtuslik abistav meetod südame töövõime hindamiseks ja avab võimaluse ennetada raskemaid südamehaiguseid. See on sageli esmane uuring, mis aitab arstil otsustada, kas on vaja täiendavaid uuringuid või ravimeetodeid.

Koormustest tervetele inimestele

Koormustest ei ole mõeldud ainult neile, kellel juba on südameprobleemid, vaid ka tervetele inimestele, kes soovivad oma südame tervist kontrollida ja südameriske ennetada. Koormustest aitab tuvastada võimalikke südameprobleeme, isegi kui ei ole veel mingeid sümptomeid.

Tervetele inimestele pakub koormustest võimalust analüüsida oma südame seisundit ja teha teadlikke otsuseid elustiili muutmiseks ning treeningu ja toitumise kohta. Oluline on, et koormustest võimaldab arstil jälgida südame seisundit erinevates olukordades ning hinnata, milline võiks olla optimaalne füüsiline koormus ja kas südame-veresoonkond on valmis vastama kehalisele pingutusele.

Sportlaste ja aktiivsete inimeste vajadus koormustesti järele

Tervisesportlaste ja aktiivsete inimeste jaoks on koormustest suurepärane tööriist, et hinnata oma südame koormustaluvust. Füüsiliselt aktiivsed inimesed, kes treenivad regulaarselt või osalevad võistlustel, tahavad teada, kuidas nende süda koormusele reageerib ja kas treeningud on südamele ohutud. Koormustesti abil saab välja selgitada, kas südametöö on koormuse talumiseks piisav ja millist tüüpi treeningud on kõige sobivamad.

Koormustest aitab ennetada ülepingutusi ja aidata sportlastel optimeerida treeningplaani. Testi abil saab määrata, kas südame-veresoonkond suudab taluda suure intensiivsusega treeningut või peaks koormuseid vähendama. Koormustesti tulemusi saab kasutada ka kehalise taastumisvõime hindamiseks, mis on oluline, et leida tasakaal füüsilise koormuse ja taastumise vahel.

Koormustest ennetusmeetmena riskigruppidesse kuuluvatele inimestele ja südamehaigetele

Südamehaigused võivad areneda aastaid, ilma et inimene neid tunneb. Koormustest on efektiivne ja kiire vahend südameprobleemide varajaseks tuvastamiseks, isegi kui sümptomid on kerged või puuduvad. Nõnda võib südameinfarkt olla ennast tervena tundnud inimese esimene südamehaigus. Nendel, kellel on olemas südame-veresoonkonna riskifaktorid (nagu kõrgenenud vererõhk, diabeet, ülekaal, suitsetamine, varased südamehaigused pereliikmetel), aitab koormustest tuvastada südamehaiguste varajasi märke, mille väljaselgitamine on esimene samm, et vältida südameinfarkti või insulti, ning alustada õigeaegselt riskifaktorite mõjutamisega (raviga). Südamehaigetel saab koormustesti alusel saab hinnata, kas südame-veresoonkond on valmis taluma igapäevaelu koormust, ja anda soovitusi optimaalseks kehaliseks koormuseks.

Miks on koos koormustestiga kindlasti vajalik kardioloogi konsultatsioon?

Koormustesti tulemuste tõlgendamiseks on äärmiselt oluline, et pärast testitulemuste selgumist järgneb konsultatsioon kardioloogiga, kes oskab tulemusi õigesti analüüsida ning siduda need patsiendi terviseseisundi, elustiili ja eelneva haiguslooga. Kardioloog hindab, kuidas peegeldab koormustest südame töövõimet igapäevaelu koormuse ja füüsilise aktiivsuse tingimustes, võttes arvesse ja selgitades välja võimalikud riskid, mida sageli pole varasemalt diagnoositud või pole neid arstiga läbi südameriskide prisma analüüsitud. Sellised riskid võivad olla näiteks kõrge vererõhk, ülekaal ja diabeet, aga ka südamehaiguste perelugu või naistel rasedusaegne diabeet. Ainult arst suudab koormustesti mõtestada viisil, et see on abistav ja tähenduslik patsiendi südamehaiguste riskide edasisel käsitlemisel.

Koormustest võib varakult paljastada südameprobleemide varjatud ulatuse. Testitulemused aitavad arstil välja töötada personaalse käsitlusplaani, mis arvestab patsiendi vajadusi ja südame terviseseisundit, ning teha vajalikud täiendavad uuringud, vajadusel ka alustada ravi või kohendada olemasolevat raviskeemi. Ainuüksi koormustest ei pruugi alati kõiki südameprobleeme tuvastada, kuid koos professionaalse hindamisega on see efektiivne tööriist südametervise komplekssel hindamisel.