Euroopas tõstavad pead kolm loomadelt levivat haigust

Salmonelloosi peamiseks põhjustajaks olid munad, segatoidud ja broileriliha. Foto: Shutterstock

Euroopas sageneb zoonootiliste haiguste esinemine. Zoonootilised haigused pärinevad mets- või koduloomadelt ja võivad nakatada inimest, aga ka vastupidi. Eriti suure hüppe on teinud listerioosijuhtumid.

2023. aastal registreeriti listerioosi juhtumite kõrgeim tase alates 2007. aastast. Samas jäid kampülobakterenteriit ja salmonelloos Euroopa Liidus enim teatatud zoonootilisteks haigusteks. Kokkuvõttes suurenes inimeste seas zoonootiliste haiguste arv, kuid toiduga seotud haiguspuhangud vähenesid veidi, selgub haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) ja Euroopa toiduohutusameti (EFSA) iga-aastasest ühisraportist.

Listerioosi juhtumite arv (2952) kasvas aastatel 2019–2023 pidevalt, saavutades kõrgeima taseme alates 2007. aastast. Selle põhjuseks võib olla Euroopa elanikkonna vananemine — 21,3 protsenti eurooplastest on üle 65-aastased. Vanusega seotud krooniliste haiguste sagenemine suurendab vanemate inimeste seas tõsiste sümptomite riski. Peamised nakkusallikad on valmistoidud, nagu külmsuitsulõhe, lihasaadused ja piimatooted. Andmed näitavad, et valmistoidu proovides ületavad Listeria monocytogenes’i lubatud saastetasemed 0,11–0,78% juhtudest, kõrgeim tase esines fermenteeritud vorstides.

Kampülobakterenteriit ja salmonelloos olid inimeste seas enim teatatud zoonootilised haigused. Kampülobakteri põhjustatud juhtumeid oli 2023. aastal 148 181, võrreldes 139 225 juhtumiga 2022. aastal.

Salmonelloos oli teine enim registreeritud seedetrakti infektsioon, mille juhtumeid oli 77 486 (2022. aastal 65 478).