Analüütik: parim meede töövõimetuse vastu on töötamine

Abivahendite saamiseks peab olema väljakujunenud puue. Foto: Ove Maidla

Praxise analüütis Vootele Veldre ütles patsiendiõiguste päeval peetud ettekandes, et tänane tervishoiu ja sotsiaalhoolekande süsteem ei soosi töövõime säilitamist, see pole eesmärgiks seatudki.

«Meil on kättesaadavad küll taastusravi ja rahalised hüvitised, kuid puuduvad meetmed, mis tagaks inimese püsimise tööturul. Sotsiaalkaitse meetmed hüvitavad, aga ei aita. Inimese abistamise aluseks on tema enda initsiatiiv. Administratiivset mugavust eelistatakse pahatihti inimese vajadustele,» loetles Veldre puudusi.

Praegune süsteem on analüütiku sõnul igati mugav: inimene saab haiguslehe, mille esitab iga 30 päeva järel haigekassale ja arvutiprogramm tagab sissetuleku laekumise patsiendi arvele. Haigekassa pakub abivahendeid trauma või operatsiooni korral. Selleks peab olema tuvastatud aga kolmanda astme puue ehk kahjustus juba välja kujunenud.

Samas võib näiteks liigesehaiguste varase avastamise korral töövõime säilida pikka aega.
Praxise andmetel oli ainuüksi liigesehigustest tekkinud otsene kulu riigile 2010. aastal 10,7 miljonit eurot.

Selleks, et inimesed ei kukuks tööhõivest välja, tulek Veldre sõnul luua selline töövõimetussüsteem, mis motiveeriks inimest jätkama senist tööd või tegema midagi muud ka kroonilise haiguse ilmnemisel. Lisaks tuleks luua ligipääs madala omaosalusega baasravimitele ja abivahenditele kohe pärast diagnoosi saamist.

Analüütiku hinnangul ei toeta tänane rahastamise korraldus süsteemset ravi ja liiga palju raha on eraldatud haiguse lõppstaadiumile. Selleks et töövõime säiliks võimalikult kauem, tuleks panustada aga kohe algul.