Iga kümnes naine põeb endometrioosi, iga kolmas naine maailmas sureb südame-veresoonkonnahaigusse. Seni on olnud vähe andmeid südame-veresoonkonnahaiguste ja endometrioosi omavahelistest seostest.
Infarktiriski võib suurendada üllatav tegur
Taani Kopenhaageni ülikooli uurijad analüüsisid riiklike andmebaaside põhjal endometrioosi seoseid haigestumisega südamelihase infarkti ja isheemilisse insulti ning seoseid südame rütmihäirete ja südamepuudulikkusega, vahendab Eesti Arst.
Uuritavad olid aastatel 1977–2021 endometrioosi diagnoosi saanud naised, võrdlusrühma moodustasid naised, kes valiti samaealiste endometrioosi mitte põdevate naiste hulgast.
Endometrioosi põdevatel naistel ilmnes 35 protsendi võrra suurem südamelihase infarkti risk ja 20 protsendi võrra suurem isheemilise insuldi risk. Kumulatiivne 40 aasta infarkti ja insuldi risk oli endometrioosiga naistel vastavalt 17,5 protsenti ja 15,3 protsenti suurem võrdlusrühma riskist. Samuti oli endometrioosi korral 21 protsenti suurem rütmihäirete ja 11 protsenti suurem südamepuudulikkuse risk.
Autorite hinnangul on endometrioos naistel pikaaegne südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur ja neid patsiente tuleks vastavalt käsitleda.
Mis on endometrioos?
Endometrioos on naistel esinev krooniline haigus, mille puhul emaka limaskesta (endomeetriumi) sarnane kude paikneb kolletena väljaspool emakat. Tavaliselt on endometrioosi kolded munasarjades, emakas, kõhukelmel, soole ja kusepõie pinnal, harvem ka mujal.
Tavaliselt (umbes 80 protsendil patsientidest) esinevad alakõhuvalud menstruatsiooni ajal, valud on tingitud endomeetriumi irdumisel vabanevatest ainetest, mis ärritavad ümbritsevaid kudesid ning emaka menstruatsiooniaegsetest kokkutõmmetest. Harvem võib valusid esineda ka tsükli keskel ovulatsiooni ajal või pidevalt kogu menstruatsioonitsükli vältel.
Allikas: Tartu Ülikooli kliinikum