«Harvikhaigusi põdevate laste ravi toetades oleme näinud meditsiinilisi imesid,» lausus Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer. «Oleme väga tänulikud, et riik on tulnud appi ja otsustanud taotlusvooru kaudu aidata kompenseerida nende laste ravikulusid, kelle ravim ei ole veel Tervisekassa nimekirja jõudnud. Ühiselt pingutades oleme tugevad ja päästame elusid.»
Eestis on hinnanguliselt 70 000–100 000 inimest, kes on mõjutatud mõnest harvikhaigusest. Euroopa Liidu tasandil loetakse haigust haruldaseks, kui see esineb kuni viiel inimesel kümnest tuhanest. Haruldastest haigustest 80% põhjus on geneetiline.
Harvikhaigused võivad avalduda nii varases sünnijärgses perioodis, lapseeas kui täiskasvanuna. Suurel osal harvikhaigustel puudub spetsiifiline ravi, samas uusi innovatiivseid ravimeid lisandub turule igal aastal. Ravitavate harvikhaiguste hulka kuuluvad eeskätt imiku- ja väikelapseeas avalduvad pärilikud ainevahetushaigused, mille õigeaegsel diagnoosimisel ja ravil on head tulemused ning haigusest tekitatud probleemid on täielikult või suuresti ära hoitavad. Seetõttu pakutakse Eestis sündinud vastsündinuile haiguse varase avastamise eesmärgil sõeluuringut 21 erineva kaasasündinud haiguse, sh harvikhaiguste suhtes.
Harvikhaiguste ravi, sh spetsiifilisi ravimeid rahastatakse peamiselt ravikindlustusest. 2022. aastal rahastati harvikhaiguste raviks vajalikke soodusravimeid, haiglaravimeid või erandkorras hüvitatavaid ravimeid 399 patsiendile kokku 16,4 miljoni euro eest. 2023. aastal kasvas rahastamine 576 inimese ja ligi 22 miljoni euroni.
Projekte rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest. Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Sotsiaalministeerium. Taotlusvooru korraldab rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus. Rohkem infot taotlusvooru, taotlemise tingimuste ja tulemuste kohta leiab meetme lehelt RTK kodulehel.