Tartu Ülikooli doktoritöö hoiatab diabeediga patsiente ateroskleroosi varjatud ohust

Ateroskleroos ehk arterite lubjastumine. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Tartu Ülikooli arstiteaduse erialal kaitstud doktoritöös uuriti 2. tüüpi diabeediga patsiente, et tuvastada tegurid, mis viitavad arterite lupjumisele. Tulemused näitasid, et hüppeliigese-õlavarre indeksi ja visfatiini taseme mõõtmine võivad olla väärtuslikud vahendid ateroskleroosi riski hindamisel ning seeläbi ennetus- ja ravistrateegiate parandamisel.

Doktoritöö autor, Tartu Ülikooli Kliinikumi sisehaiguste arst Kati Kärberg ütles, et 2. tüüpi diabeet on kiiresti leviv krooniline haigus, mis põhjustab mitmeid tõsiseid veresoonkonna tüsistusi, mistõttu on selle haigusega patsientidel suurenenud risk ateroskleroosi tekkeks. Eestis diagnoositi 2022. aastal 5397 uut teise tüübi diabeedi juhtu ja see trend on alates 2016. aastast püsinud stabiilsena.

Kärberg lisas, et ateroskleroosiga seotud haigused, eriti alajäsemete arterite haigus, on aladiagnoositud. Andmebaasid peegeldavad ainult arstide diagnoositud juhtumeid radioloogiliste uuringute või väljendunud kliinilise leiu põhjal. Esmatasandi arstiabis aga alajäseme arterite haiguse tuvastamise võimalusi ei kasutata.