Nipid, kuidas pühade ajal toiduga targalt toimetada ja raiskamist vähendada

Jõulutoit. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Jõulud ja aastavahetus on aeg, mil meie toidulauad on lookas. Kahjuks kaasneb sellega päris palju toidu raiskamist. Eesti Maaülikooli toiduteadlased jagavad pühade eel soovitusi, kuidas vähendada raiskamist ning anda igale toidule uus võimalus.

Statistika järgi viskab keskmine Eesti elanik aastas ära 26 kg söömiseks sobivat toitu. Pühade ajal suureneb see hulk veelgi, sest sageli valmistatakse toitu rohkem kui tarvis. Lookas ja öö läbi kaetud toidulaud on osa ka meie pühadetraditsioonidest.

«Pühad ei pea olema ülekülluse ja raiskamise aeg, vaid mõistlikkuse ja hoolimise periood – nii meie lähedaste kui ka keskkonna suhtes,» tõdes Eesti Maaülikooli toiduteadlane Katrin Laikoja. Toiduraiskamisel on otsene mõju meie rahakotile – keskmine Eesti pere viskab aastas ära 330 euro väärtuses toitu. Suuremate perede puhul võib see summa ulatuda isegi 500 euroni.

Samal ajal on raisatud toit üks suurimaid keskkonna koormajaid. Toidujäätmed suurendavad kasvuhoonegaaside hulka ja raiskavad väärtuslikke ressursse, nagu vesi ja energia. «Teadlik tarbimine ei ole keeruline – see algab planeerimisest ja nutikast toidukasutusest. Tehnoloogia areng pakub täna lahendusi, mis aitavad vältida raiskamist ja muuta iga toidujäägi uueks võimaluseks,» sõnas toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto.

Eesti Maaülikooli toiduteadlased jagavad praktilisi soovitusi toiduraiskamise vältimiseks.

• Planeeri söömaaeg täpselt, pea nõu külalistega.
• Mõtle eelnevalt läbi menüü ning arvesta koguseid realistlikult. Külalistelt tasub küsida, mida nad eelistavad süüa, et vältida selliste toitude ülejäämist, mida keegi ei puutu. Näiteks 150 g salatit ja 200–300 g praadi inimese kohta on piisav, siis ei teki ka ülesöömist.
• Hoia toitu jahedas ning serveeri osade kaupa.
• Ära tõsta korraga kogu sööki lauale – jäta osa toitu külmkappi ja serveeri alles vajadusel. See hoiab toidu värskena ja vähendab riski, et toit rikneb.
• Paki toitu kaasa.
• Varu külaliste jaoks toidukarpe ja anna toitu kaasa. See on lihtne viis vältida liigseid jääke oma külmikus ja säästab ka külaliste aega ning raha järgmistel päevadel.
• Kasuta sügavkülma targalt.
• Kui näed, et toitu jääb üle, sügavkülmuta see kohe. Näiteks verivorst, praeliha ja jõulutoidud säilivad sügavkülmas mitu kuud.
• Ole loov toidujääkidega – küsi abi tehisarult! Tänapäeval on võimalik kasutada tehisaru (AI) abil retseptiideede leidmiseks. Näiteks kui sul on järele jäänud keedukartuleid, ahjupraadi või köögivilju, saad küsida tehisarult, milliseid uusi roogasid neist valmistada. Tehisaru pakub kiireid ja loomingulisi retsepte, mida kodus proovida. See on suurepärane viis anda igale toidujäägile uus elu ja üllatada peret maitsvate roogadega.
• Jälgi «kõlblik kuni» ja «parim enne» märgistusi Pane tähele, et «parim enne» näitab, kui kaua on toit parima kvaliteediga, mitte ohutuse lõppkuupäeva. Paljud toidud – jahu, riis, küpsised ja kuumtöödeldud piimatooted – on pärast kuupäeva möödumist täiesti söögikõlblikud. Kasuta oma meeli: vaata, nuusuta ja maitse.
• Kasuta toidujääke nutikalt ja valmista neist uus roog. Keedukartulist saab maitsvaid kartulipannkooke või ahjukartuleid. Jõulupraest valmib suurepärane supp või panniroog. Üleküpsenud banaanid sobivad smuutidesse või küpsetistesse. Kuivanud leivast saad teha krõbedaid krutoone või leivasuppi.