Pime ja külm aeg venitab järjekorrad manuaalterapeudi ukse taga pikaks

Priit Kõrve Foto: Karen Härms

Selja-, kaela- ja liigesevalud löövad kõige ägedamalt välja sügisel ja kevadel. Piltlikult öeldes läheb enamik inimesi sügisel koopasse ja kevadel tullakse sealt välja ehk toimub järsk muutus liikumisharjumustes. Just neil perioodidel kipuvad nõrgad kohad ja vanad traumad n-ö järgi andma.

Manuaalterapeut (kiropraktik) Priit Kõrve tõdeb, et loomulikult võivad tsüklilised ägenemised individuaalselt erineda, olenedes inimese tervislikust seisundist ja liikumisharjumustest, ent tema praktika näitab, et erinevad liikumisaparaadi vigastused ja haigused kimbutavad enim just järsemate hooajaliste muutuste ajal.

Näiteks kiputakse pimedal ja tubasemal ajal liiga palju aega veetma nutiseadmetes või vaatama telekat, ent kuna seda tehakse pahatihti ühekülgsetes asendites ja pikka aega, siis võivad kehas tekkida pinged, lihased vähehaaval taandarenevad ning tekib küürselgsus. «Talvisel ajal vaevavad sageli rühi probleemid, kaela- ja peavalud ning kange alaselg,» räägib Kõrve ning lisab, et samuti väheneb pimedal ajal kehaline vastupidavus sh aeroobne töövõime, mille tulemusel halveneb nii hapniku- kui ka verevarustus, mis mõjutab otseselt vaimset võimekust.

Lisaks on manuaalterapeudi sagedased külalised talvised lumerookijad ja sügisesed leheriisujad. «Järsku on vaja teha palju intensiivset tööd, milleks keha pole valmis,» selgitab Kõrve ning lisab, et sageli saadaksegi endale esimese paari päevaga heal juhul valutavad lihased, halvemal juhul valutav selg, mille ravimiseks on juba vaja manuaalterapeudi, füsioterapeudi või isegi kirurgi abi. Kõrve arvates pole lumerookimine või lehtede riisumine kehalise aktiivsusena sugugi halb, aga enamasti kasutatakse töötamiseks ainult üht keha poolt, mille tulemusena lähevad lihased diagonaalselt pingesse.

«Kange selg või kael, kätesse või jalgadesse kiirgav valulikkus või näiteks raskused sokkide jalga saamisel on probleemid, mille puhul saab manuaalterapeut tõenäoliselt aidata,» räägib Kõrve ning rõhutab, et vaevuste tekkimisel tuleks abi otsida võimalikult kiiresti, sest seda vähem mõjutab mure elukvaliteeti. Probleemide ennetamiseks ja profülaktika mõttes võiks vastuvõtul käia kaks korda aastas – kevadeti ja sügiseti.

Harjutused liikumisaparaadi heaks

Harjutused kummilindiga

• Võta kummilint, tõsta käed eest rindkere kõrgusele, vii käed rindkere kõrgusel küljele, tõmmates abaluid seljal kokku 10–20 korda.
• Võta kummilint, tõsta käed õlgade laiuselt pea kohale, vii käed küljelt õlgade kõrgusele, tõmmates samal ajal abaluid kokku alla 10–20 korda.

Harjutus kõhule

Kõverda põlved umbes õlgade laiuselt ja pane käed kuklale. Tõsta õlad ja pea natuke maast lahti ning vii seejärel alla tagasi. Seejärel tee sama harjutust õlgade pöördega ühele poole, alla tagasi ja teisele poole. Korda 10–20 korda.

Täiendavat toonust andev harjutus seljale

Mine selili ning aseta käed kõverdatult mõlemale poole pead. Tõsta rindkere ja pea (kael sirge) natuke maast lahti ning alla tagasi. Seejärel tee sama harjutust õlgade pöördega ühele poole, alla tagasi ja teisele poole. Korda 10–20 korda.

Harjutus vaagnapõhjalihastele

Mine selili ja pane tallad umbes õlgade laiuselt maha. Pane põlvede vahele veepudel või pall ning suru põlvi kokku. Tõsta puusad maksimaalselt üles, hoia asendit 2–3 sekundit ning mine alla tagasi. Korda 10–20 korda.

www.terveselg.ee