/nginx/o/2024/12/23/16561571t1h157c.jpg)
«Miks me tülitseme pühade ajal?» küsitakse jõulukuul tihti. Jõulude ja aastavahetuse ajal mitmekordistub ka perevägivalla juhtumite arv. See peaks ju olema rahu ja armastuse aeg, mil veedame aega lähedastega, kogedes imelist soojust ja lähedust, ning mil kõik on ideaalne – pühadelaud, kaunistused, kingitused, tunded, tegevused, inimesed meie ümber, me ise.
Just ebarealistlikud ootused on üks oluline põhjus, mis loob pühade ajal rohkem võimalusi pettumiseks ning seeläbi ka soodsa pinnase tülidele. Kui ootused on laes, tajume kõrvalekaldeid eriti teravalt. Jõuluaja stressitaseme tõusu võimendavad veel omakorda kiirustamine, lühenenud uneaeg, küllasõitudest või võõrustamisest tingitud lisaülesanded jms. Ei õnnestunud ehk jõulupraad? Või olid vanemad rahulolematud, et veetsite nendega liiga vähe aega? Võib-olla polnud lapsed oma kinkide üle rõõmsad ega tänulikud, kuigi kulutasite palju raha ja aega nende soetamiseks? Partner ei pööranud teile oodatud tähelepanu või ei märganud teie pingutust?
Kui meie ootused ei täitu, kogeme sageli keerulisi tundeid, nagu ärevus, üksindus, kõrvalejäetus, kurbus, kurnatus, ärritus, ebaõiglus. Need on täiesti mõistetavad tunded – kui aga puuduvad tööriistad nende õigeks väljendamiseks ning erimeelsuste korral üksteise toetamiseks, siis ongi tüli kerge tekkima.
Kui lisada sellele kooslusele veel alkohol, siis keevad tunded üle veelgi hõlpsamalt, luues soodsa pinnase konfliktide eskalatsiooniks. Just paarisuhtes võib aga peituda olulisi ressursse pühadestressi ja konfliktide vähendamiseks.
Jõuluaskelduste üks suuri proovikive on vaimne koormus, mis kaasneb planeerimise ja korraldamisega. Sageli langeb selline koormus perekonnas pigem ühele partneritest, ja soovist mitte üles võtta tüli, hoitakse esialgu stress endas ning püütakse toime tulla. Kahjuks viib aga selline tunnete allasurumine ja vaikimine sageli hilisema stressitaseme tõusu ning plahvatuste või passiiv-agressiivse käitumiseni. Siis võime nähvata partnerile «Kas sa üldse kavatsed aidata mul koristada, enne kui külalised tulevad?», selle asemel, et anda märku oma vajadusest toe järele hoopis pehmemal viisil. Ärritust ja ülekoormust saab ennetada ausa ja avatud kommunikatsiooniga, mis aitab meil tunda end olulise ja mõistetuna.
Pannes juba varakult kirja asjad, mida tuleb teha.
Eesmärk ei ole siiski pingeid täielikult ennetada ja konflikti vältida – see oleks ebarealistlik. Vältimisest hoopis tõhusam on tegeleda keeruliste tunnetega õigel viisil ja veel enne, kui need eskaleeruvad plahvatuseks.
Kui tunnete tekkimas ärritust ja ülekoormust, andke partnerile sellest teada pehmel viisil – väljendage oma tunnet konkreetse olukorra suhtes ja rääkige oma vajadusest. Näiteks. «Ma tunnen end tänase päeva ettevalmistusi tehes ülekoormatuna, mulle on tõesti raske saada hakkama toidutegemise, koristamise ja laste elevusega, ning külalised on varsti siin. Vajan sinu toetust ja panust, et sellega toime tulla.»
Täpselt sama oluline on partneri pehmele lähenemisele vastata mõistmisega – proovige läheneda partneri murele uudishimuga ja tõesti kuulata, et saada aru, mida ta tunneb ja vajab. Enda kaitsmise või oma vaatepunkti seletamise asemel on hoopis tõhusam näidata partneri suhtes empaatiat ning tema tundeid valideerida. Näiteks võite öelda: «Aitäh, et sa seda mulle räägid. Tundub loogiline, et nende asjade korraldamine on ülekoormav, ja ma ei taha kindlasti, et sa end jõuluõhtul niimoodi tunneksid.»
Pange tähele, et mõistmine ei tähenda nõustumist. Võib-olla saate panustada, kuid võib-olla tegite omalt poolt juba palju ning teil polegi ressurssi, et partnerit rohkem toetada. Siiski võib stressi maandamise ja tüli eskaleerumise eesmärgil olla kasu juba valideerimisest ning läheduse, näiteks ühe toetava kallistuse pakkumisest.
Pidage meeles, et te ei pea lahendama ära kõikide pühade kõiki tülisid – eesmärk on pidada positiivselt käesolev vestlus. Heatahtlikud lahendused pisikestes igapäevastes hetkedes tekitavad lähedust ja hoiavad suhtes turvatunnet. Nii saate jõulud peetud rõõmsamalt ja hoiate suhtes head tasakaalu. Konfliktis, nagu igapäevaeluski, on oluline heastada tekkinud kahju ja taastada kontakt väikeste heatahtlike sammude kaudu. Selleks sobivad hästi füüsilise läheduse pakkumine, empaatia, valideerimine, sõbralik huumor, avatud küsimused partneri mõistmiseks, tähelepanelik kuulamine jpm. Pange tähele, et iga negatiivse interaktsiooni kohta on oluline vastu pakkuda vähemalt viis positiivset!
Kui tunnete tüli käigus siiski, et tunded hakkavad teid üle ujutama, on mõistlik teha paus, mille käigus püüda ennast rahustada ja toetada. Selleks kulub vähemalt 20 minutit mõnd lõõgastavat või mõtteid kõrvale viivat tegevust – tehke üks jalutuskäik, kuulake lemmikmuusikat, võtke hetk omaette või mängige lastega. Rääkige probleemist edasi, kui olete rahunenud ja suudate taas pakkuda teineteisele mõistmist ning väljendada oma tundeid pehmel viisil.
Olge valmis selleks, et kõik ei kulge ootuspäraselt ega pingevabalt, isegi kui näete tõsist vaeva selle saavutamiseks. Tõenäoliselt juhtuvad ikka tavapärased asjad – osad perekonnaliikmed käituvad nii, nagu nad alati on käitunud, või ei suuda lapsed vaos hoida oma elevust. Seades realistlikud ootused ja toetades teineteist partneritena, tunnete end kindlasti pühade ajal rohkem hoituna ning armastatuna.