/nginx/o/2009/03/12/147603t1he65f.jpg)
Sotsiaalministeerium eraldab maavalitsustele kallite abivahendite kompenseerimiseks 291 663 eurot.
Kuulmis- ja liikumispuudega inimesed said 300 000 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kallite abivahendite kompensatsioon jagatakse maavalitsustele vastavalt üleriigilise tehniliste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste ekspertkomisjoni 9. aprilli otsusele. Sotsiaalministeeriumi juures töötav riiklik ekspertkomisjon otsustab üle 3195,58 euro maksvate abivahendite või erijuhtumil määratavate abivahendite eraldamise üle.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur selgitas, et kõige suurema osa seekord rahuldatud taotlustest moodustasid sisekõrva implantaadi kõneprotsessorid, mille saavad kaheksa last ja neli täiskasvanut. «Ühe sisekõrva implantaadi kõneprotsessori paigaldus maksab üldjuhul üle 9000 euro, millest riik hüvitab 90 protsenti,» täpsustas Pevkur. Minister lisas, et teise suurema osa rahuldatud taotlustest moodustasid erinevad proteesid ning elektri- või aktiivratastoolid. Rahuldati ka peamiselt laste või noorte hooldamiseks mõeldud tõstukite taotlusi, mis kergendavad vanemate hoolduskoormust.
Kallite abivahendite taotuste rahuldamisel vaatab komisjon ka eesmärki, milleks on abivahendit tarvis: kas inimene vajab suurema funktsionaalsusega ning paremate tehniliste võimalustega kallimat abivahendit töötamiseks, õppimiseks või ainult kodus toimetamiseks. Abivahendite eraldamisel on komisjoni sõnutsi oluline toetada puuetega inimeste aktiivsust, töötamist ja õppimist.