Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas tuleb mitmeid olulisi uuendusi

Signe Riisalo Foto: Sander Ilvest

Alanud aasta toob sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda mitmeid olulisi uuendusi, mille eesmärgiks on terve, hooliv ja tugev Eesti.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul soovib iga inimene ise hakkama saada ja hoida oma lähedasi, ent kui see keeruliseks osutub, tuleb turvavõrguga appi riik. «Riik on selleks, et toetada peresid ja vägivallaohvreid, olla olemas nende jaoks, kellel on haiguse, töötuse või vanaduse tõttu keerulisem. Tuge tuleb anda inimese vajadustest lähtuvalt ning seal, kus seda enim vaja.»

Uuele aastale vastu minnes rõhutab Riisalo, et ühiskonnana on igaühel meist tähtis avatud südame ja silmadega olemas olla. «Märgakem ja hooligem, ulatagem abivajajale käsi. Vähim, mida teha saame, on ise kuulata või juhatada abivajajani sotsiaaltöötaja või politsei. Oluline on osata näha ja mitte sulgeda silmi,» sõnas Riisalo.

Terviseminister Riina Sikkut tõdes, et tervisevaldkonna uue aasta muudatuste puhul on ennekõike rõhk sellel, et laiendada abi ja tuge neile, kes seda kõige rohkem vajavad. «Näiteks hakkas 1. jaanuarist kehtima täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis neile, kellel on ravivajadusest tulenevalt kõrgemad kulud – see puudutab enim krooniliste haigustega inimesi,» sõnas Sikkut.

«Ka õendusabi omaosaluse vähendamine keskmiselt 240 euro võrra inimese jaoks kaitseb haavatavamas olukorras olevaid inimesi. See muudatus mõjutab eelkõige vanemaealisi, kelle jaoks on õendusabi omaosalus seni olnud tervishoius üks suurimaid kulusid,» sõnas Riina Sikkut.

Tähtsamad muudatused tähestiku järjekorras

Abivahendid. 2025. aasta 1. septembrist saab riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõime hindamiseta. Lapsed saavad abivahendeid 90-protsendilise soodustusega ja tööealised vastavalt abivahendite määruse loetelule. 2025. aasta algusest tõstetakse ka osa abivahendite riigiosalust, sh näiteks liikumisabivahendid, osaliselt inkontinentsustooted (sidemed, mähkmed) ja jalatsid.

Lastega töötavate spetsialistide hoolsuskohustus. 1. jaanuarist 2025 jõustuvad lastekaitseseaduse muudatused, millega Eesti jõuab nende riikide hulka, kus lastega töötavatel spetsialistidel (nt õpetajad, tervishoiutöötajad, treenerid, huviringijuhendajad) on oma ametiülesannetest tulenevalt kõrgendatud hoolsuskohustus abivajavat last märgata ja lastekaitset temast teavitada. Abivajavast lapsest teavitamise kohustus on tegelikult igal inimesel, kes hädas olevat last märkab. Abivajavast lapsest on kõige lihtsam teavitada üleriiklikul lasteabitelefonil 116111. Et hiljem ei peaks nentima, et kõik teadsid, kuid ei teinud midagi, tasub alati nõu pidada spetsialistidega.

Pensionitõus. 2025. aastal prognoositakse pensionide kasvuks ligikaudu 5,3 protsenti. Pensionite tasakaalus hoidmiseks palkade ja hindade muutusega arvutatakse pensionid igal kevadel indekseerimise abil ümber. 1. aprilli pensionide indekseerimine peaks tõstma prognooside kohaselt keskmise vanaduspensioni 813 euroni ja rahvapensioni 391 euroni. Pensioniteadlikkuse suurendamiseks ning pensionivalikute motiveerimiseks korraldab sotsiaalministeerium 12. märtsil 2025 Pensionipäeva konverentsi.

Pensionide (ja puudetoetuste) maksmine. Kui 5. kuupäev langeb nädalavahetusele, kantakse 2025. aastal pensionid ja puudega inimese sotsiaaltoetus üle esmaspäeval või teisipäeval, mitte enam eelneval reedel. Sotsiaalkindlustusamet soovitab sellega seoses kõik püsikorraldused ja tähtajad üle vaadata. Tuleval aastal on selliseid kuid neli: jaanuar, aprill, juuli ja oktoober. Kõigil muudel kuudel toimub makse tavapäraselt 5. kuupäeval. Lisainfo SKA kodulehelt: Kuidas muutub pensionide maksmise kord 2025. aastal?​

Pensioni tulumaksuvaba piir. Alates 2025. aastast jääb pensionide tulumaksuvaba piir püsima 776 eurole kuus ehk 2025. aasta riigieelarve kärped ei mõjuta vanaduspensioni suurust ning vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu püsib jätkuvalt kõrgem kui üldine maksuvaba tulu.

Perearstiabi Ukraina sõjapõgenikele. 1. jaanuarist 2025 osutatakse Ukraina sõjapõgenikele perearstiabi samadel alustel Eesti elanikega. See tähendab, et kõik Eestisse elama jäänud sõjapõgenikud, kes veel ei kuulu perearsti nimistusse, peavad üldarstiabi saamiseks endale perearsti leidma. Lisainfo Tervisekassa kodulehel: Ukraina sõjapõgenikud hakkavad perearstiabi saama võrdsetel alustel Eesti elanikega.

Puudetoetused. Alates 2025. aasta 1. juunist tõusevad raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetuseid. Samuti makstakse samadele sihtgruppidele 2025. aasta I kvartalis välja ühekordne mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetus. Toetuste tõusu info: 2025. aastal saavad raske ja sügava puudega lapsed ning tööealised ühekordset lisatoetust, samuti tõusevad juunis nende puudetoetused.

Päeva- ja nädalahoid intellektipuudega inimestele. 1. jaanuarist on mõõduka, raske või sügava intellektipuudega inimestel, kes vajavad suurt hooldust, kuid saavad osa ajast elada lähedastega koos, võimalik kuni 23 päeva kuus kasutada päeva- ja nädalahoiuteenust. Seni on olnud võimalus kasutada igapäevaelu toetamise teenust, mis on aga mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeleb pigem iseseisvusele suunamisega.

Retsepti-, visiidi- ja voodipäevatasud. 1. jaanuarist tõuseb ravikindlustatud isiku retsepti omaosalus ehk retseptitasu 2,5 eurolt 3,5 eurole.

Alates 1. aprillist 2025. aastal suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5 eurolt 20 eurole ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5 eurolt 5 eurole. Visiiditasu ei tõuse ja on ka edaspidi 5 eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel ja alla 1-aastaste laste emadel, üle 63-aastastel, töövõimetus- või vanaduspensioni saajatel ning töötutel. Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse raseduse või sünnituse tõttu, siis visiiditasu maksmist ei tohi nõuda. See tähendab, et omaosaluskoormuse muudatustel on Eesti lähtunud OECD soovitustest, et kaitsta haavatavamas olukorras inimesi.

Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud inimese jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib 1. aprillist visiiditasu küsida kord aastas. Samasugused õigused ja piirangud visiiditasudele hakkavad kehtima ka füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kui nad osutavad teenust patsiendile pere- või eriarsti saatekirja alusel.

Tervisteenuste maksusoodustus. Tööandjad saavad 2025. aastast soovi korral tasuda maksusoodustusega töötajate hambaravi, füsioteraapia või toitumisnõustaja eest. Varem piirnes maksuerand vaid sportimise ja eraravikindlustuse paketiga. Terviseprobleemide ennetamine on parim viis, kuidas tagada Eesti inimestele pikem ja tervem elu ning hoida kontrolli all ravikindlustuse kulud.

Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadme hüvitis. 1. jaanuarist 2025 laieneb täiendava hüvitise maksmise süsteem, millele lisatakse ka meditsiiniseadmete kulud. Hüvitist saavad ravikindlustatud inimesed, kes on kalendriaasta jooksul tasunud Tervisekassa hüvitatavate ravimite ja meditsiiniseadmete soodusretseptide eest vähemalt 100 eurot vältimatut omaosalust. Lisainfo: Uuel aastal hakkab kehtima täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis.

Uued raviteenused ja meditsiiniseadmed. Alates 2025. aastast on Eesti elanikkonnale kättesaadavad uued ja täiustatud ravivõimalused arstiabis. Samuti laienevad sõeluuringute sihtrühmad: rinnavähi sõeluuringusse kaasatakse 72-aastased naised, jämesoolevähi sõeluuringusse 58-aastased ning alustatakse geneetilise riski põhist rinnavähi sõeluuringut 40-aastastele. Lisaks, 1. jaanuarist lisandub 81 uut Tervisekassa poolt rahastatavat meditsiiniseadet. Lisainfo: Tervisekassa hakkab rahastama uusi raviteenuseid, Tervisekassa hakkab hüvitama uusi meditsiiniseadmeid. 

Uus rahvatervishoiu seadus. 1. septembrist 2025 hakkab kehtima uus rahvatervishoiu seadus, millega on näiteks solaariumi- ja tätoveerimisteenused lubatud vaid täisealistele. Esimest korda on seaduses alus sekkuda ka libameditsiini levitamisesse, et kaitsta inimesi otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest. Seadus annab terviseametile õiguse alustada järelevalvet ja määrata trahv, kui tehakse üleskutseid kasutada näiteks konnamürki või MMSi tervise hoidmise, kaitsmise või parandamise nimel. Uue seaduse alusel on ka kõigil teistel ministeeriumidel ülesanded rahvatervishoiu korraldamisel, muu hulgas tuleb erinevate otsuste kavandamisel hinnata rahvastiku tervisele avalduvat mõju ja sellega ka arvestada.

Vaimse tervise abi. KOVidel on 2025. aastast püsirahastus kodulähedaste vaimse tervise teenuste pakkumiseks. Tuleval aastal on omavalitsustele vaimse tervise teenuste jaoks ette nähtud 1,54 miljonit eurot, millega riik on loonud eeldused, et kõikides omavalitsustes oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi oma elanikele paremini kättesaadav.

Õendusabi. 1. jaanuarist väheneb statsionaarse õendusabi omaosalus 15 protsendilt kümnele ehk Tervisekassa hakkab tasuma varasema 85 protsendi asemel 90 protsenti teenuse hinnast, mõjutades positiivselt umbes 14 000 inimest aastas, neist enamik vanemaealised. Õendusabis on inimeste jaoks kõige suurem omaosalus – keskmiselt viibib inimene õendusabis 36 päeva, mille eest peab praegu maksma oma taskust üle 800 euro. Muudatuse tulemusena väheneb hind inimeste jaoks keskmiselt 240 eurot.

Üksi elava pensionäri toetus. 2025. aastast ei maksa riik üksi elava pensionäri toetust ööpäevaringse hooldusteenuse saajatele, sest hooldereformi tulemusel vähenes inimeste omaosalus hooldekodu koha eest tasumisel ja 200-eurone aastas korra makstav sotsiaaltoetus ei ole enam eesmärgipärane. Muudatus puudutab 2025. aastal u 6700 inimest ja aitab riigil tuleval aastal vähendada kulusid 1,34 miljoni euro võrra.