See haigus võtab alt rohkem jalgu kui maamiinid

Perifeersete arterite haigus. Parema jala teine varvas on verevoolu halvenemise tõttu sinine. Foto: Shutterstock

Kui märkate hommikul sokke jalga pannes, et suur varvas, mis on juba mõnda aega valutanud, on hakanud mustaks muutuma, võib see viidata tõsisele veresoonkonna probleemile. Ainuüksi Suurbritannias tehti 2023. aastal enam kui 3500 amputeerimist, kuid tervishoiusüsteemis pingutatakse selle arvu vähendamise nimel, keskendudes perifeersete arterite haiguse varasele avastamisele ja kiirele ravile, kirjutab The Conversationis Leicesteri ülikooli vaskulaarkirurgia lektor John Houghton.

Perifeersete arterite haiguse korral on jalgade arterid kitsenenud või ummistunud. Kuigi südameinfarkti ja insuldi sümptomeid tuntakse hästi, ei teata jalgadega seotud samaväärselt tõsistest sümptomitest sageli midagi. Üle 65-aastastest inimestest Suurbritannias põeb perifeersete arterite haigust üle 10 protsendi, ning diabeedi ja vananeva elanikkonna tõttu levib see haigus üha enam, vahendab The Concersation.

Maamiinide tõttu, mis röövivad inimestelt jalad, saab aastas surma või viga umbes 5000 inimest. Perifeersete arterite haiguse mõju on maailmas väga suur. Perifeersete arterite haigust esines aastal 2019 hinnanguliselt 113 miljonil inimesel.

Perifeersete arterite haiguse algstaadiumis võivad sümptomiteks olla näiteks kõndimisel valu sääremarjas (katkendlik lonkamine). Ravi hõlmab verevedeldajaid, kolesterooli alandavaid ravimeid, suitsetamisest loobumist, liikumist ja kaasuvate haiguste, nagu diabeet ja kõrge vererõhk, kontrolli all hoidmist. Kui haigus progresseerub, võib see põhjustada püsivat valu, jalahaavandeid ja gangreeni – viimase korral on vajalik amputatsioon või jalga päästev operatsioon.

Perifeersete arterite haiguse lõppstaadium – krooniline jäsemeisheemia – on eluohtlik. Viis aastat pärast diagnoosi elab vähem kui 50 protsenti patsientidest. Diabeetikud, kellel esineb ka närvikahjustusi, ei pruugi haiguse sümptomeid märgata enne, kui tekivad mittetervenevad haavandid.

Avalikkuse ja isegi mittespetsialistidest tervishoiutöötajate teadlikkus perifeersete arterite haigusest on madal. Viivitused sümptomite äratundmisel, eriarstile suunamisel ja kiire kirurgilise ravi puudumine võivad põhjustada tarbetuid amputatsioone.

Suurbritannia tervishoiusüsteemis on tehtud olulisi edusamme, sealhulgas uusimate tehnoloogiate kasutuselevõtt veresoonte avamiseks ning kiiret ligipääsu võimaldavate kliinikute avamine. Glenfieldi haigla uuring näitas, et kiirema ravitee kasutuselevõtt vähendas suure amputatsiooni riski 57 protsenti.

Oluline on märgata jalgades ilmnevaid ohumärke – püsivat valu varvastes, mitteparanevaid haavu või tumedaid värvimuutusi – ning otsida kiiresti meditsiinilist abi. Samuti on oluline tõsta teadlikkust haiguse varastest sümptomitest ja edendada tervislikke eluviise, mis aitavad ennetada haiguse progresseerumist.