Nobeliit: mida kujutab endast Nobeli preemiaga kaasnev «haigus»?

Albert Einsteini vahakuju Pariisis Grévini muuseumis. Einstein ei suutnud omaks võtta teda ümbritsevat aupaistet – teda võis kimbutada nii-öelda petturi sündroom, Foto: Shutterstock

Mõnel Nobeli auhinna laureaadil on oma saavutuste järel tekkinud veidrad ja teadusvälised uskumused. Näiteks on väitnud üks laureaat, et teda külastas helendav, mootorrattaga sõitev ja rääkiv pesukaru, vahendab IFLScience.

Albert Einstein, kes sai Nobeli auhinna fotoelektrilise efekti avastamise eest, tundis end aga ebamugavalt oma tööle antud kõrge hinnangu tõttu, nimetades end tahtmatuks petturiks. See võib viidata petturi sündroomile – tundele, et oled teiste seas ebaõiglaselt tunnustatud.

Kuid mõned Nobeli laureaadid on reageerinud auhinnale teisiti. Nähtusele on antud huvitav nimi – Nobeli tõbi ehk nobeliit. See viitab pseudoteaduslike uskumuste tekkimisele, mis sageli jäävad väljapoole teadlaste eriala. Näiteks Pierre Curie, kes avastas raadiumi ja polooniumi, hakkas uskuma, et paranormaalsete nähtuste mõistmine võib aidata mõista magnetismi. Joseph Thomson, elektroni avastaja, uuris samuti ülemeelelisi nähtusi, ja Charles Richet, füsioloogia Nobeli laureaat, populariseeris termini «ektoplasma», nii-öelda vaimse energia, mis tegelikkuses oli spiritistide trikk.