Võru Rimi Benu apteegi farmatseut Helina Kivi sõnul on kõige sagedasemateks kõhuviiruste põhjustajateks rota-, noro- ja adenoviirused. «Need viirused tungivad seedetrakti limaskesta ja põhjustavad põletikku. Noroviirus on kõige levinum nii täiskasvanutel kui ka lastel,» selgitab Kivi.
Üsna levinud on ka toidumürgitus, mis tekib saastunud toidu või joogi tarbimisel. Saastumine võib toimuda bakterite, viiruste, parasiitide või toksiinide kaudu. Toidumürgitus mõjutab seedetrakti ja põhjustab iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ja kõhukrampe.
Lapsed võivad olla nakkusohtlikud isegi kolm nädalat
Viirused levivad otsese kontakti, pesemata käte ja pindade kaudu. «Mõned viirused on keskkonnatingimuste suhtes äärmiselt vastupidavad. Näiteks noroviirus on eriti visa ja võib ukselinkidel ja tööpindadel püsida mitmeid kuid,» lisab apteeker. Pesemata puu- ja köögiviljade kaudu on samuti kerge nakatuda.
Kõhuviiruses inimene on nakkusohtlik juba enne sümptomite ilmnemist. «Nakatunu võib viirust levitada 1–2 päeva enne sümptomite teket. Nakkusoht kestab täiskasvanutel kuni nädal aega, väikelastel aga isegi kuni kolm nädalat,» hoiatab Kivi.
Kõhuviiruse sümptomid algavad tavaliselt järsku ja on ägedad. «Tunnusteks on vesine kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, kõhukrambid ja mõnikord palavik,» kirjeldab apteeker.
Toidumürgitust ja kõhuviirust eristab sümptomite avaldumise aeg – toidumürgitus tekib kiiremini, juba kuue tunni jooksul pärast nakatunud toidu söömist, samas kui viirus võib avalduda 12–48 tunni jooksul ja inimene tunneb ennast väga haigena.
Oluline on vältida vedelikupuudust
Vedelikupuudus võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Kui kõhuviirus toob kaasa vedelikupuuduse, tuleks viivitamatult pöörduda arsti poole. Raske vedelikupuudusega inimene võib vajada haiglaravi. Kõhulahtisus ja oksendamine võivad olla eriti ohtlikud imikutele, põhjustades tõsise vedelikupuuduse vaid paari päevaga.