Soolevähi tekkesse võib panustada see tegur

Segatoiduliste mikrobioomis oli rohkem liha seedimisega seotud baktereid ning põletikulise soolehaiguse ja käärsoolevähi riskiga seostatavaid baktereid. Foto: Shutterstock

Mitmekesine ja köögiviljarikas toitumine on tervisele kasulik. Liigne liha, eriti punase liha, tarbimine võib aga viia erinevate haigusteni, kuna see mõjutab soolestiku mikrobioomi. Samas ei ole teatud toitude, nagu piimatoodete või loomsete toodete, välistamine alati piisav mikroobide tasakaalu saavutamiseks. Kas on võimalik kindlaks teha, millised toidud kujundavad mikrobioomi erinevusi?

Selle küsimuse uurimiseks analüüsisid teadlased 21 561 inimese (veganite, taimetoitlaste ja segatoiduliste) bioloogilisi proove USA-st, Ühendkuningriigist ja Itaaliast. Nad leidsid, et toitumisharjumustel on tugev mõju soolestiku mikrobioomile ja spetsiifilistele mikroobidele, mis on seotud parema tervisega. Uuring avaldati ajakirjas Nature Microbiology.

Toitumise ja soolestiku mikrobioomi seosed

Soolestiku mikrobioom – mikroorganismide kogum, mis elab meie soolestikus – mõjutab olulisi terviseaspekte, alates seedimisest kuni immuunvastuseni. Suurtes mastaapides on aga harva uuritud, kuidas erinevad dieedid mõjutavad bakterite kooslust, vahendab Medical Xpress.

Uuring näitas, et toitumismustrid kujundavad mikrobioomi, kuna need määravad mitte ainult seedimiseks vajalikud mikroobid, vaid ka toidust otseselt saadavad mikroobid. Näiteks:

• Segatoidulised. Nende mikrobioomis oli rohkem liha seedimisega seotud baktereid (nt Alistipes putredinis) ning põletikulise soolehaiguse ja käärsoolevähi riskiga seostatavaid baktereid (nt Ruminococcus torques ja Bilophila wadsworthia).
• Veganid. Nende mikrobioomis oli rohkem kiudaineid fermenteerivaid baktereid (nt Bacteroides ja Firmicutes), mis toodavad põletikuvastaseid ja ainevahetust toetavaid lühikese ahelaga rasvhappeid nagu butüraat.
• Taimetoitlased. Neil erines veganitest mikroob Streptococcus thermophilus, mida leidub peamiselt piimatoodetes, nagu jogurtis.

Toitumise kvaliteet on võtmetegur

Uuring tõi esile, et tervislikuma mikrobioomi määrab dieedi kvaliteet, mitte tingimata toitumisstiil. Taimse toidu rohkus ja vähene töödeldud loomsete toodete tarbimine soodustavad mikrobioomi tervist olenemata dieedi tüübist. Samuti leiti, et veganitel oli soolestikus kõige vähem toidus leiduvaid baktereid, välja arvatud puu- ja köögiviljadest pärinevad mikroobid.

Uurimistöö rõhutab, et taimsed kiudainerikkad toidud ja toidulaua mitmekesisus avaldavad mikrobioomile positiivset mõju. Samas ei pruugi liha või piimatoodete vältimine olla piisav, kui menüü ei sisalda kvaliteetseid taimseid toiduaineid.

Uuring on osa suuremast projektist, mille eesmärk on määrata kindlaks toitumise tervisemõjud sõltuvalt inimese spetsiifilisest mikrobioomist. Seda lähenemist nimetatakse täppistoitumiseks.