Noorte vaimse tervise kriis Austraalias: kas sotsiaalmeedia on tõesti süüdi?

Foto: Shutterstock

Austraalias on noorte vaimse tervise probleemid tõusuteel, kuid põhjust pole täpselt teada. Vähese tõendusmaterjali juures on hakanud paljud sotsiaalmeediat süüdistama. Valitsus on reageerinud jõuliselt, keelustades sotsiaalmeedia kasutamise alla 16-aastastele. Ehkki see otsus on saanud laialdast toetust, on analüüs viinud mitmete murekohtadeni, edastab Medical Xpress. 

Keeld põhineb vähestel tõenditel, et sotsiaalmeedia põhjustab noorte vaimse tervise probleeme. Lisaks puudub selgus, mida täpselt sotsiaalmeediaks loetakse, ning keelu jõustamine võib olla keeruline.

Tõhusam lahendus võiks olla rahvatervise lähenemine, mis ennetaks kahjusid ja toetaks sotsiaalmeedia positiivseid külgi. Haridus- ja teavituskampaaniad suurendaksid noorte ja vanemate digipädevust ning aitaksid kriitiliselt hinnata veebisisu. See lähenemine toetaks tervislikke veebiharjumusi, mida keeld ei suuda arendada.

Teadlased soovitavad käsitleda digikeskkondi sarnaselt teiste sotsiaalsete ja keskkonnateguritega, mis mõjutavad noorte tervist. Rahvatervise sekkumised võiksid lükata edasi väikeste laste nutitelefonide kasutamist ja luua järjepidevad reeglid koolide ja kodude vahel.

Vanemad mängivad olulist rolli noorte digitehnoloogiaga kokkupuutel, kuid vajavad tuge ja koolitust, et kohaneda digiajastu väljakutsetega. Terve kogukonna kaasamine digipädevuse suurendamisse oleks oluline, et pakkuda noortele ja peredele paindlikkust ja tuge.

Kampaaniad võiksid harida peresid digikeskkondade riskidest ja kasudest ning tutvustada erinevaid tööriistu, mis aitavad luua tervislikke piire. Vajame ka kõrgekvaliteedilist teadustööd, et kujundada tuleviku poliitikat ja rahvatervise meetmeid, mis tasakaalustavad riske ja kasu.

Lõpuks on noorte vaimse tervise probleemide tõus keeruline nähtus, mida ei lahenda lihtsad lahendused. Ainult põhjalike ja tõenduspõhiste meetmete abil saab noorte vaimse tervise kriisile tõhusalt reageerida.

Uudist kommenteerib Riin Seema, kes on Tallinna Ülikooli pedagoogilise nõustamise dotsent:

Austraalia viib läbi eksperimendi, mida on huvitav ja kasulik jälgida. Võib arvata, et sellest piirangust on nii võitjaid kui ka kaotajaid.

Noorte hulgas on väga suur variatiivsus selles, kui palju nad kasutavad iga päev sotsiaalmeediat ja digivahendeid üldisemalt. On lapsi ja noori, kes kasutavad neid minimaalselt ja kellele see piirang suuri probleeme ei tekita, pigem mõjub probleemi ennetavalt. Samas on päris palju neid noori, kes juba on sotsiaalmeediast ja digivahenditest sõltuvuses. Ei tea, kuidas plaanitakse Austraalias toetada neid noori, kes seni on suure osa ajast sotsiaalmeedias viibinud ja kelle jaoks see ongi elu. On noori, kes vajavad sotsiaalmeedia suhtlust ning positiivset tagasisidet igal vabal hetkel ja kes ei oska oma ajaga midagi peale hakata. Noorte huvihariduse toetamine oleks väga oluline. Perekonnad on erinevad ja tugi lastele ja noortele on erinev. Täiskasvanud ja lapsevanemad saavad ikka olla sotsiaalmeedias. Loodetavasti kaasneb piiranguga ka mingi läbimõeldud pedagoogiline ja nõustamistegevus nii lastele kui ka peredele. Kui abivajavad noored ei saa vajalikku abi, võib üks sõltuvus asenduda teisega.