Viljam Borissenko, Avatud Lootuse Fond: «Avatud Lootuse Fondi viisteist liikmesorganisatsiooni pakuvad ligi 350 voodikohta inimestele, kes on jõudnud arusaamisele oma jõuetuses võita iseseisvalt aastatega aina enam kontrolli alt väljunud sõltuvusharjumust. Alguses tundub inimesele, et võiks vähem alkoholi tarbida küll, kuid ei taha. Hiljem aga juba tahaks vähem tarvitada, kuid enam ei saa. Tarbimisharjumusest on märkamatult saanud toimetulekumehhanism igapäevases argielus. Need on inimesed, kellest keegi ei unistanud nooruspõlves teha karjääri alkoholisõltlasena. See diagnoos kuidagi kriibib küll kõrvu ja kuuldub moodsas ühiskonnas isegi sildistamisena, kuid ometi on see reaalne hinnang inimesele, kes järjepidevalt reguleerib oma enesetunnet alkoholi abil. Ja nii-öelda poe taha jõuab nendest inimestest üksnes väga väike osa.
Sotsiaalministeeriumi alkoholipoliitika kava järgmiseks kümnendiks on julge dokument näitamaks, et me ei ole rahul ega kavatse leppida valusat reaalsust peegeldava statistikaga. Samuti nagu liikluses on eeskirjad ja kord tagamaks liiklejatele turvalisuse, on see vajalik ka alkoholipoliitikas. Eneseregulatsioon ei ole mõiste, millega saavutada edu ei esimeses ega ka mitte teises valdkonnas.»
Lauri Beekmann, ETAKi juhatuse liige: «Alkoholiprobleem vajab süsteemset ja järjepidevat käsitlemist. Tegemist on tervet ühiskonda mõjutava probleemiga. Puudutab see nii tarbijat ennast, aga ka tema lähedasi ja laiemat kogukonda. Sotsiaalsetest ja turvalisust puudutavatest teemadest kuni haiguskoormuse ja paraku ka otseste surmadeni – alkohol on meie ühiskonnale suureks koormaks, mis vähendab meie produktiivsust, konkurentsivõimet, suurendab tervishoiukulusid ja vähendab üldist inimkapitali. Täisealise inimese soov ja valik näha alkoholi tarvitamises positiivset jääbki sellele individuaalsele tasandile ja vabas ühiskonnas peabki see õigus inimesel olema. Seda ei võta talt ei plaanitav müügiloa plaan, aktsiiside sidumine inflatsiooniga ega müügiaegade vähendamine. Alkoholikahjusid kanname terve ühiskonnana koos ja see annab riigile nii kohustuse kui mandaadi nende vähendamiseks tegutseda.»
ETAK kutsub kõiki osapooli, sealhulgas valitsusasutusi, tervishoiutöötajaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, samuti ka meediat, ühiselt panustama alkoholi kättesaadavuse piiramisse, teadlikkuse tõstmisesse ja tõhusate ennetustegevuste elluviimisse. Koostöö on väga tähtis, et saavutada käsitleva strateegia sihid ja parandada Eesti inimeste tervist ning heaolu.
ETAKi liikmed on Eesti Arstide Liit, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, Avatud Lootuse Fond, MTÜ Salutare, Eesti Karskusliit.