/nginx/o/2025/01/13/16593593t1h28d9.jpg)
Eestis ollakse alkoholitarbimises ühe elaniku kohta lähedal maailmameistri staatusele, nendib Anneli Vares, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK tegevjuht. See hävitab inimeste kehalist ja vaimset tervist, on ühiskonnale suur kulu ja jätab ka sügava jälje tulevastele põlvedele.
Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Koda (ETAK) tervitab sotsiaalministeeriumi koostatud dokumenti «Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035» ja toetab selle strateegilisi eesmärke. Arengusuunad rajavad ETAKi hinnangul olulise tee alkoholipoliitika valdkonnaüleseks kujundamiseks ja rakendamiseks.
ETAKi liikmesorganisatsioonid töötavad igapäevaselt erinevates valdkondades, kus nähakse alkoholi tarvitamisega seotud probleeme ning vajadust ja võimalusi teha nende vähendamiseks olulisi otsuseid ja samme. WHO soovituste ja tõenduspõhiste praktikate rakendamise efektiivsus sõltub nende sekkumiste järjepidevusest.
Katrin Rehemaa, Eesti Arstide Liidu peasekretär: «Otseselt alkoholist põhjustatud haigusi diagnoositakse ligi 10 000 inimesel aastas ja nende ravi maksab üle 8,4 miljoni euro. Kui arvestada ka osaliselt alkoholi tõttu tekkinud haigusi, on kulud oluliselt suuremad. Alkoholi tarvitamise tagajärgedele kulutatud raha ja arstide töötunde saaks tervishoius palju paremini kasutada. Tervishoiukulude kokkuhoiust rääkides rõhutatakse haiguste ennetuse ja tervisliku elustiili tähtsust, alkoholi kättesaadavuse piirangud ongi tõenduspõhine viis alkoholist põhjustatud haigestumise vähendamiseks.»
Anneli Vares, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK tegevjuht: «Kui läheneda sotsiaalministeeriumi algatusele vaimse tervise vaatenurgast, siis peab alkoholipoliitika arengusuundi toetama kahel käel. Võiks öelda isegi – liiga hilja ja liiga vähe. Pole saladus, et Eesti inimeste vaimne tervis halveneb jõudsalt. Samas oleme alkoholitarbimises ühe elaniku kohta lähedal maailmameistri staatusele. Alkoholi tarbimisel, eriti liigtarbimisel, on oluline mõju inimese tervisele, sealhulgas vaimsele tervisele, inimese töövõimele ja suhetele teiste inimestega. Üheks levinumaks vaimse tervis probleemiks on sõltuvushäired, millest omakorda kõige levinum on alkoholi liigtarvitamine ja sõltuvus.
Alkoholi liigtarvitajatel esineb rohkem stressi, ärevust, depressiivsust ja enesetapumõtteid. Eriti laastava mõjuga on alkohol noortele, kelle aju on alles arenemisjärgus. Me teame, et noorte halvad vaimse tervise näitajad on tugevalt seotud uimastite, sealhulgas alkoholi tarvitamisega. Seega VATEKi vaatest on eriti hea meel, et arengusuundade strateegiline fookus on noorte ja laste kaitsel.»
Marje Oona, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige: «Perearstid näevad igapäevaselt alkoholi hea kättesaadavuse laastavat toimet inimeste tervisele. Alkoholi otseste kahjude tõttu sureb aastas umbes tuhat inimest, ka hiljuti möödunud jõulupühad viisid meie hulgast inimesi, kes surid alkoholimürgistusse. Väga palju on neid haigusi ja kannatusi, mida otseselt alkoholist põhjustatud haigustena ei registreeritagi, aga alkoholi tarbimisel on nende kujunemisel väga suur osa. Alkoholil on oluline roll rohkem kui 200 haiguse ja terviseprobleemi tekkes, sealhulgas erinevad vähktõve vormid, insult, infarkt, jalaveresoonte kahjustused, maksakahjustused, diabeet, kroonilised valusündroomid, immuunsüsteemi häired, ajukahjustused jt. Alkoholi tarvitamine halvendab vaimset tervist, suurendab ärevust, depressiivsust, keskendumishäireid. Näeme perearstidena kahjuks sageli ka seda, et alkoholi liigtarvitamine ei kahjusta mitte ainult tarvitaja tervist ja heaolu, vaid mõjub kahjustavalt ka tema lähedastele. On väga tervitatav, et riigi tasemel alkoholipoliitikat üle vaadatakse.»
Varje Ojala, Lastekaitse Liidu juhataja: «MTÜ Lastekaitse Liit on 36-tegutsemisaasta jooksul järjepidevalt juhtinud ühiskonna ja otsustajate tähelepanu alkoholi kättesaadavuse piiramise vajalikkusele ja seetõttu toetame riigipoolseid samme alkoholitarvitamise vähendamisel. Eesti ühiskonnas on probleem ühiskonna soosiv suhtumine alkoholitarvitamisse ning riik peab võtma liidrirolli suhtumise muutmises.
Alkohol on peamine põhjus pereprobleemide ja -vägivalla tekkimisel. Iga lapse jaoks on oluline, et kodu oleks koht, kus ta saab tunda end turvaliselt ja kus oleksid ootamas toetavad ja hoolitsevad täiskasvanud. Alkoholi liigtarvitamine mõjutab lapsevanema käitumist ja kasvatusviise, mis avaldab omakorda mõju laste emotsionaalsele heaolule ja turvatundele ning on laste käitumishäirete, depressiooni või ärevushäirete põhjustajaks. Purjus vanem on ettearvamatu, hirmutab oma käitumisega last ja ülemäärasel tarbimisel kaotab ta nii moraalse, sotsiaalse kui ka füüsilise kontrolli iseenda üle ning võib käituda agressiivselt. Paraku on lastekaitsevaldkonnas liialt sageli tööd peredega, kus kuritarvitatakse alkoholi ja lapse heaolu ning turvalisus ei ole seetõttu tagatud. Lastekaitse Liit peab oluliseks lapsevanemate teadlikkuse tõstmist ja vanemlike oskuste suurendamist, sest eeskuju ja kasvatuspraktika on oluline määraja, milliseid mustreid ühest põlvkonnast teise kantakse.
Riiklikult tuleb panustada ennetustegevustesse! Alkoholi kättesaadavuse piiramine ja seeläbi alkoholi tarbimise vähendamine toetab laste ja perede üldist heaolu ning vähendab riskikäitumist, ennekõike alkoholist tingitud kahjusid tervisele, majandusele ja ühiskonnale tervikult. Lastekaitse Liit on veendumusel, et meie kõigi kohus on aidata teavitada ühiskonda selle probleemi tõsidusest ning lastele ja noortele ei tohi anda sõnumit, et alkoholi tarvitamine on meie ühiskonnas sallitav ja normaalne. Ühiskonna hoiak ja täiskasvanute eeskuju on laste elus määrava tähendusega ja leiame, et Eesti alkoholipoliitikas tuleb teha mitmeid olulisi samme. Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundades 2025–2035 kirjapandud sihid ja eesmärgid on aluseks alkoholipoliitika valdkonnaüleseks kujundamiseks, rakendamiseks ja ressursside juhtimiseks ning Lastekaitse Liit toetab riiklikku strateegiat nende saavutamiseks.»
Viljam Borissenko, Avatud Lootuse Fond: «Avatud Lootuse Fondi viisteist liikmesorganisatsiooni pakuvad ligi 350 voodikohta inimestele, kes on jõudnud arusaamisele oma jõuetuses võita iseseisvalt aastatega aina enam kontrolli alt väljunud sõltuvusharjumust. Alguses tundub inimesele, et võiks vähem alkoholi tarbida küll, kuid ei taha. Hiljem aga juba tahaks vähem tarvitada, kuid enam ei saa. Tarbimisharjumusest on märkamatult saanud toimetulekumehhanism igapäevases argielus. Need on inimesed, kellest keegi ei unistanud nooruspõlves teha karjääri alkoholisõltlasena. See diagnoos kuidagi kriibib küll kõrvu ja kuuldub moodsas ühiskonnas isegi sildistamisena, kuid ometi on see reaalne hinnang inimesele, kes järjepidevalt reguleerib oma enesetunnet alkoholi abil. Ja nii-öelda poe taha jõuab nendest inimestest üksnes väga väike osa.
Sotsiaalministeeriumi alkoholipoliitika kava järgmiseks kümnendiks on julge dokument näitamaks, et me ei ole rahul ega kavatse leppida valusat reaalsust peegeldava statistikaga. Samuti nagu liikluses on eeskirjad ja kord tagamaks liiklejatele turvalisuse, on see vajalik ka alkoholipoliitikas. Eneseregulatsioon ei ole mõiste, millega saavutada edu ei esimeses ega ka mitte teises valdkonnas.»
Lauri Beekmann, ETAKi juhatuse liige: «Alkoholiprobleem vajab süsteemset ja järjepidevat käsitlemist. Tegemist on tervet ühiskonda mõjutava probleemiga. Puudutab see nii tarbijat ennast, aga ka tema lähedasi ja laiemat kogukonda. Sotsiaalsetest ja turvalisust puudutavatest teemadest kuni haiguskoormuse ja paraku ka otseste surmadeni – alkohol on meie ühiskonnale suureks koormaks, mis vähendab meie produktiivsust, konkurentsivõimet, suurendab tervishoiukulusid ja vähendab üldist inimkapitali. Täisealise inimese soov ja valik näha alkoholi tarvitamises positiivset jääbki sellele individuaalsele tasandile ja vabas ühiskonnas peabki see õigus inimesel olema. Seda ei võta talt ei plaanitav müügiloa plaan, aktsiiside sidumine inflatsiooniga ega müügiaegade vähendamine. Alkoholikahjusid kanname terve ühiskonnana koos ja see annab riigile nii kohustuse kui mandaadi nende vähendamiseks tegutseda.»
ETAK kutsub kõiki osapooli, sealhulgas valitsusasutusi, tervishoiutöötajaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, samuti ka meediat, ühiselt panustama alkoholi kättesaadavuse piiramisse, teadlikkuse tõstmisesse ja tõhusate ennetustegevuste elluviimisse. Koostöö on väga tähtis, et saavutada käsitleva strateegia sihid ja parandada Eesti inimeste tervist ning heaolu.
ETAKi liikmed on Eesti Arstide Liit, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, Avatud Lootuse Fond, MTÜ Salutare, Eesti Karskusliit.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)