Lämbumist soodustavad väljakutsed on nõudnud USAs elusid

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Potentsiaalselt eluohtlikud «mängud», mida noored harrastavad, on saanud hoogu sotsiaalmeedia kaudu. Üks neist, «lämbumismäng», hõlmab ajutist hapnikupuuduses viibimist, mis võib viia surmani. Arvatakse, et umbes 10 protsenti USA teismelistest on seda mängu vähemalt korra proovinud.

Lisaks sellele on levinud ka teised ohtlikud «väljakutsed», nagu «Kolju purustamise väljakutse» ja autokatusele ronimine. Need mängud võivad põhjustada tõsiseid vigastusi, mürgistusi ja isegi surma, vahendab The Conversation.

Probleem on süsteemne, sest ohvrite täpse arvu määramine on keeruline. Andmete puudus, vananenud uuringud ja valesti klassifitseeritud juhtumid raskendavad selle nähtuse ulatuse mõistmist. Näiteks leidis USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskus (CDC) 2008. aasta raportis, et 12 aasta jooksul suri 82 last lämbumismängu tagajärjel. Enamik ohvritest olid poisid ja keskmine vanus oli 13 aastat.

Noored on ohtlikele mängudele eriti vastuvõtlikud, kuna nende aju on arengufaasis, kus otsuste tegemise ja emotsioonide reguleerimise võime alles kujuneb. Samal ajal suurendab hormoonide mõju riskikäitumise ja sotsiaalse heakskiidu otsimist. Sotsiaalmeedia algoritmid, mis tõstavad esile sensatsioonilist sisu, süvendavad probleemi, pakkudes noortele ohtlikke eeskujusid ja motiveerides neid jagama ning osalema.

Riskide võtmine on inimarengu vajalik osa ning lapsevanemad, eakaaslased, koolid ja laiem kogukond mängivad suurt rolli riskide võtmise suunamisel ja pidurdamisel. Lapsi tõmbavad teatud riskidega seotud tegevused, nagu rattaga sõitmine, kellegi kohtingule kutsumine või autojuhtimise õppimine.

Need on tervislikud riskid, mis võimaldavad lastel uurida piire ja arendada riskijuhtimise oskusi. Nende tegevuste osaks on ka täiskasvanu, kes näiteks aitab lapsel puu otsa ronida, algul teda juhendades, seejärel astub järk-järgult tagasi, kui laps muutub enesekindlamaks ja ronib iseseisvalt.

Lahendused hõlmavad teadlikkuse tõstmist ja tervislike riskide julgustamist. Vanemad peaksid jälgima, millist sisu lapsed tarbivad, ja märkama hoiatavaid märke, näiteks kaelal olevaid jälgi või sagedasi peavalusid. Samas on oluline toetada lapsi kasulike riskide võtmises, nagu uute oskuste õppimine või uute sotsiaalsete gruppidega liitumine. Need tegevused aitavad lastel õppida oma piire tundma ja arendada riskijuhtimise oskusi.

Oluline on, et vanemad ja kogukond kaasaksid noori varakult tervislikesse riskidesse, mis pakuvad võimalust õppida ja areneda. Usalduslik suhe vanematega aitab lastel jagada digimaailmas kogetut, sealhulgas ohtlike tegevuste kohta. Selline lähenemine loob kindla aluse, et üheskoos ohtudega paremini toime tulla.