Laste kõrvavalu saab sageli leevendada koduste vahenditega

Vastuvõtt kõrvakliinikus. Foto: Mana Kaasik

Talvisel perioodil on laste kõrvavalu tihti seotud hooajaliste hingamisteede viirushaigustega, mis võivad edasi areneda keskkõrvapõletikuks. Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku vanemarst-õppejõud Linda Sõber selgitas, kuidas viirused ja bakterid kõrvavalu esile kutsuvad, milliseid sümptomeid tuleks jälgida ning kuidas saavad vanemad kodustes tingimustes last aidata.

Keskkõrvapõletik on trummiõõne limaskesta põletik, mis esineb kõige sagedamini kuue kuu kuni kahe aasta vanustel lastel. Kuigi keskkõrvapõletik võib olla nii viiruslik kui bakteriaalne, on enamasti tegemist siiski viirusinfektsioonile järgneva bakteriaalse põletikuga. Enne neljandat eluaastat põevad keskkõrvapõletikku vähemalt ühel korral kuni 60 protsenti väikelastest.

«Imikud ja väikelapsed on kõrvavalu suhtes haavatavamad, kuna nende kuulmetõri ehk kanal, mis ühendab keskkõrva ninaneeluga, on füsioloogiliselt lühem, horisontaalsema asetusega ning kitsam,» selgitas dr Sõber. Viirusinfektsioon põhjustab nii ninalimaskestade kui kuulmetõrve limaskesta turset, mis takistab ninaneelu ja keskkõrva vahelist normaalset õhuvahetust ning põletikulise sekreedi kogunemist keskkõrvaruumi. See omakorda soodustab bakteriaalse infektsiooni teket.

«Äge põletik ja keskkõrva rõhu tõus võib teatud juhtudel viia kuulmekile rebenemiseni. Rebenemisel võib tulla kõrvast veresegust läbipaistvat või valkjaskollakat vedelikku, kuid kuulmekile paraneb mõne päevaga ja püsivat kuulmiskahjustust lapsel sellest ei teki,» rääkis dr Sõber. Kuulmetõrve ventilatsioonihäiret soodustab omakorda suurenenud ninaneelumandel ehk adenoid, mis sulgeb kuulmetõrve suudmed. Lisaks on uuringute kohaselt riskiteguriteks lastekollektiivis viibimine ja kokkupuude passiivse suitsetamisega.

Dr Linda Sõbra sõnul ei pruugi lapsed alati osata selgitada oma kaebusi või valu asukohta, mistõttu tuleb olla tähelepanelik, kui lapsel esinevad järgmised sümptomid: nohu ja köha, kõrva sage katsumine või hõõrumine vastu patja, lohutamatu nutt, isutus ja rahutus, loidus, palavik, kuulmislangus või hägune eritis kõrvast.

«Valu leevendamiseks võib anda lapsele valuvaigistit, näiteks paratsetamooli või ibuprofeeni, ning hoolitseda, et ninahingamine oleks võimalikult vaba. Loputage regulaarselt lapse nina mereveega, kasutage lühiajaliselt tursevastaseid ninaspreisid või andke suukaudset nohusiirupit. Kui laps ei oska veel iseseisvalt nuusata, on vajalik kasutada sekreedi puhastamiseks apteegis müüdavaid ninapumpasid. Tihke sekreedi korral on nuuskamise soodustamiseks soovitatav teha regulaarseid inhalatsioone füsioloogilise lahusega sekreedi veeldamiseks,» kirjeldas kõrvakliiniku vanemarst-õppejõud. Ta lisas, et kõrvapõletikest paranemine võtab keskmiselt nädal aega ning uuringute kohaselt isegi kuni 80 protsenti kõrvapõletikest ei vaja antibiootikumravi.

Kõrvavalu korral tuleks kindlasti vältida kõrva soojendamist, kõrva millegi tilgutamist ja puhastamist vatipulgaga. Klassikalise kuluga kõrvapõletiku ravi määrab perearst. «Kui aga kõrvavalu ja/või -põletikuga kaasneb ravimitele allumatu kõrge palavik, kõrvalesta ja kõrvataguse naha punetus või turse, verine või mädane eritis kuulmekäigust, tuleks pöörduda erakorraliselt valve-kõrva-nina-kurguarsti poole. Korduvate kõrvapõletike korral võib osutuda vajalikuks kõrva-nina-kurguarsti plaaniline visiit, et välistada adenoidi suurenemine ja kirurgilise ravi vajadus,» lausus dr Sõber.