Heast kätehügieenist obsessiiv-kompulsiivse häireni

Foto: Apotheka

Pesed käsi iga natukese aja tagant? Kannad pidevalt kindaid ja väldid iga hinna eest üldkasutatavaid ukselinke ja trepikäsipuusid?

Ehk oled isegi ette kujutanud, milline pilt avaneks, kui vaataksid oma käsi mikroskoobi all? Kui tunned end siin ära, tasuks korraks peatuda ja mõelda, kas heast kätehügieenist on saamas juba kontrolli alt väljunud sundkäitumine.

Aga kätehügieen ongi ju oluline!? Tõsi ta on. Kätega puudutame tõepoolest peaaegu kõike, millega nii tööl kui vabal ajal kokku puutume, kaasa arvatud oma nina ja suud, mis on üheks peamiseks sissepääsuteeks haigustekitajatele. Samas on puudutamine elu loomulik osa, mida ei peaks ülearu kartma — sama loomulik nagu ka erinevate haigustekitajate olemasolu, millega käed igapäevaelu elades paratamatult kokku puutuvad.

Küll aga tasuks alati läbi mõelda, kuidas ennast nakkushaiguste eest kaitsta, ilma et see muutuks sundkäitumiseks. Selleks on mõned väga lihtsad sammud, mida järgides saab nakatumist märkimisväärselt vähendada, hoidudes samaaegselt liigsest ärevusest ja sundtegevustest, mis võivad lõpptulemusena naha kaitsebarjääri lõhkuda ja avada tee hoopis uutele terviseprobleemideks.

Millal ja kui sageli pesta käsi?

Hea reegel on see, et käsi tuleks pesta esimest korda enne tööpäeva algust ning edaspidi siis, kui on tunne, et käed on mustaks saanud või ollakse kättpidi kokku puutunud võõraste inimeste või nende isiklike esemetega. Keeruline on anda täpset valemit, mis sobiks kõigile inimestele, kuna inimeste elustiilid ja ametid on lihtsalt nii erinevad. Oluline on meeles pidada, et iga puudutus, olgu see ukselink või teine inimene, ei tee käsi veel automaatselt mustaks. Kindlasti tuleks käsi pesta aga peale tualetis käimist või lapse abistamist neil toimingutel ning muidugi ka toitu valmistades — eriti puutudes kokku toore liha, kala või mullaste põllusaadustega.

Koduses keskkonnas niisama tegutsedes ei peaks kindlasti käsi pesema nii sageli kui töötades suures kliente teenindavas asutuses. Kui tunned ka kodustes tingimustes pidevat vajadust käsi pesta, võib tegemist olla kerge sundkäitumisega, mida ei tohiks tähelepanuta jätta — sellest võib ajapikku saada obsessiiv-kompulsiivne häire.

Obsessiiv-kompulsiivne häire kuulub ärevushäirete hulka. Häirega kaasnevad sundmõtted või sundtegevused. Potentsiaalselt ohtlike või ebameeldivate tagajärgede ärahoidmiseks ja sundmõtetega kaasneva ärevuse vähendamiseks viiakse pidevalt ja regulaarselt läbi rituaalseid tegevusi. Levinuimaks sundmõtteks on määrdumis- või nakatumishirm. Hirm tagajärgede ees, mida võib põhjustada kokkupuude ohtlikuks peetava ainega, näiteks mustusega, mikroobidega, kiirituse, mürgi või millegi muuga, sunnib tihedalt arsti juures käima, käsi pesema või asju steriliseerima. Kui käsi pestakse aga peale tualetis käimist, toiduvalmistamise ajal, ilmselgeid käsi määrivaid toimetusi tehes või võõraste inimestega kokku puutudes, on tegemist normaalsete kätepesuharjumusega. Heaks tavaks peetakse ka tavapärasest sagedamat kätepesu viiruste hooajal, reisides ja imikute või nõrgenenud immuunsusega inimestega kokku puutudes.

Foto: Apotheka

Kuidas käsi õigesti pesta?

Kätepesu juures on olulised mitmed aspektid nagu näiteks aeg, tehnika ja pesuvahend. Esiteks tuleks jälgida, et kätepesuks kulutatud aeg oleks piisav ja teiseks kasutada kindlasti soojale veele lisaks ka seepi või muud spetsiaalselt kätepesuks mõeldud vahendit. Kui pesta käsi seebi ja veega 15 sekundit, väheneb võõra mikrofloora hulk 10 korda, 30 sekundi jooksul aga juba ligi 1000 korda.

Enamus inimesi arvavad, et oskavad käsi pesta. Tegelikult tuleb aga korrektseks kätehügieeniks kasutada üsnagi kindlat puhastamistehnikat ja hämmastavalt suur hulk inimesi seda ei tee. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ning erinevatel koolitustel haiglates ja koolides saab spetsiaalselt välja töötatud seadme abil näha, kui korrektselt käsi pestakse. Selleks, et kätepesutehnikat kontrollida laseb katsealune oma kätele antiseptikut, millel on ultraviolettmarkerid. Käte pesemist jäljendades nühib ta vahendi 30 sekundi jooksul kätele ühtlaselt laiali. Ultraviolettlampide valguses paistavad vahendiga kokku puutunud kohad palju heledamad kui muu nahk. Kui tulemus on edukas, siis peavad labakäed ja randmed heledaks jääma.

Peamised vead, mida käsi pestes tehakse

• Pesuvahendit unustatakse hõõruda pöidlapealsetele, küünealustele, sõrmevahedele ja -otstele.
• Puhtaks ei pesta sõrmuste alla jäävat nahka — niiskes kinnises keskkonnas hakkavad bakterid kiirelt paljunema.
• Pesuvahendit ei loputata voolava vee all maha sõrmedest küünarnukkideni. See on väga oluline ja seda kinnitab fakt, et tervishoiutöötajate tööriiete varrukapikkus pole kunagi üle kolmveerandi — see on tähtis selleks, et saaks korrektselt teha käte antiseptikat, käsi pesta ja loputada nii, et vesi voolab puhtamalt mustemale pinnale.

Kuidas teha käte antiseptikat õigesti?

Kui viirushaiguste hooaeg on täies hoos, tuleks kodunt väljaspool viibides kätepesule lisaks teha käte antiseptikat. Selleks on saadaval erinevaid mugavaid kaasaskantavaid vahendeid. Käekotti, koolikotti, jopetaskusse, autosse või tööle lauasahtlisse on mugav pista nii antiseptilised salvrätid kui antiseptilised spreid või geelid. Peale kaubanduskeskuse külastamist või ühistranspordiga liikumist võiks kindlasti käed antiseptikuga puhtaks teha. Samuti ka arsti juures käies või klienditeenindusega kokku puutudes.

1. Käte antiseptikat võiks ideaalis teha pärast käte pesemist ja kuivatamist, sest märjal nahal olev vesi lahjendab vahendit.
2. Samas on antiseptikut hea kasutada just siis, kui vett ja seepi pole käepärast!
3. Kanna umbes pool teelusikatäit (3 ml) lahust kuivadele pestud kätele, jaota ühtlaselt nahale ning hõõru käsi nende kuivamiseni ehk ligi 30 sekundit. Nii väheneb bakteriaalne mikrofloora käenahal 10 000 korda.
4. Kui käed saavad kiiremini kui 30 sekundiga kuivaks, oli vedelikku liiga vähe ja puhastamine ei olnud nii tõhus.
5. Vahendit nahale laiali hõõrudes pööra erilist tähelepanu sõrmeotstele, pöialdele ja sõrmevahedele.
6. Kui vahend on nahal 60 sekundit, väheneb bakteriaalse mikrofloora hulk kuni 100 000 korda.
7. Kirurgilise antiseptika korral kantakse kätele 10 ml lahust ja käsi hõõrutakse poolteist minutit.
8. Pea meeles, et antiseptika on palju tõhusam, kui pesemine seebi ja veega.

Kontrolli antiseptiku koostist! Apteegis on saadaval antiseptikuid nii kätele, nahale, jalgadele kui ka limaskestadele. Kõigi nende peamiseks toimeaineks on alkohol (näiteks etanool või isopropanool), välja arvatud limaskestade antiseptikud, mis on hoopiski veepõhised. Selleks, et antiseptik toimiks, peab alkoholisisaldus massiühiku kohta olema vähemalt 70 protsenti — väiksema sisalduse korral on tegemist lihtsalt puhastava tootega. Antiseptikumid, mis on geeli kujul on aga eriti tõhusad, sest lenduvad vaid vähesel määral. Kätele mõeldud antiseptikud sisaldavad ka nahakaitsekomponente, nagu glütseriin, pantenool või aaloe, et nahka niisutada ja pehmendada.

 Spreile ja geelile heaks alternatiiviks on ka salvrätikud, mida on immutatud naha kaitsekomponente sisaldava antiseptikuga. Antiseptilised salvrätikud on väga mugavad näiteks reisil olles ja laste käte puhastamiseks olukordades, kus käsi pesta ei saa. Salvrätikutega saab kerge vaevaga puhastada käsi ja üldkasutatavaid pindu ning vajadusel isegi söögiriistu.

Käed on kuivad ja nahk puhastamisest kahjustunud?

Ära unusta, et käsi tuleks pesta ja desinfitseerida ikkagi mõistlikkuse piires, sest liigne puhastamine võib naha kaitsebarjääri lõhkuda.

Nahahooldusel on kätehügieenis pesemise ja antiseptika kõrval äärmiselt tähtis roll. Käsi tuleks kindlasti kreemitada, kuna seep ja naha kaitsekomponendita antiseptik võib nahka ärritada ning kuivanud nahalõhedesse sattudes valu või kipitust põhjustada. Käenahka kaitsvad kreemid aitavad hoida naha kaitsebarjääri ja lubavad kasutada antiseptikuid nahakahjustusi tekitamata.