Õendusabi paraneb: uus määrus lihtsustab nõudeid ja tugevdab õdede rolli

Õendusabi kvaliteet võib mõjutada patsiendi seisundit ja ravitulemit. Foto: Shutterstock

Sotsiaalministeerium kinnitas määruse, mis koondab viie seni kehtinud määruse nõuded iseseisva õendusabi kohta ühtseks tervikuks. Muudatus toob kaasa selgemad reeglid: ühtlustab õendusabist, õe ja eriõe teenusest arusaamist, vähendab halduskoormust ja parandab õendusteenuste kvaliteeti.

Terviseminister Riina Sikkut rõhutas, et õdedel on üha kasvav roll meie tervishoiusüsteemis ning patsientide nõustamisel ja abistamisel. «Nüüd loome selgema regulatsiooni, vähendame bürokraatiat ja halduskoormust ning esmakordselt saavad kirja eriõdede õigused, mille kaudu Eesti inimestele paindlikumalt ja kiiremalt vajalikku abi tagada,» sõnas Sikkut.

Eesti Õdede Liidu presidendi Anneli Kannus selgitas, et eriõel on õigus teha esmane terviseseisundi hinnang, tellida vajalikke analüüse ja uuringuid, korraldada koostöös teiste spetsialistidega patsiendi raviteekondi, sh teha e-konsultatsioone ning teatud juhtudel ka ravimiretsepte pikendada. «Just see aitab vähendada arstide töökoormust, lühendada ravijärjekordi ning pakkuda inimestele paindlikumat ravi- ja ennetusvõimalust,» ütles Kannus.

Oluliste muudatustena kaotatakse määrustes teenuste detailsed kirjeldused, mis võimaldab õdedel kasutada oma pädevusi vastavalt patsiendi vajadusele, teenuse eripärale ja valdkondlikele juhenditele. Lisaks määratletakse eriõe mõiste ja roll. Eriõde on magistrikraadiga või spetsialisti väljaõppega õde ühel neljast erialast: intensiivõendus, kliiniline õendus, terviseõendus ja vaimse tervise õendus. Õendusabis on suund liikuda selgema professionaalse vastutuse ja tõhusama patsiendile pakutava abi suunas, mis tähendab, et alates 2032. aastast saavad iseseisvalt õendusabi osutada eriõed.

Üleminekuperioodil saavad eriõe ettevalmistuseta õed jätkata teenuste pakkumist, kui nad omandavad eriõe III taseme pädevuse hiljemalt 2027. aastaks. Pikem üleminekuaeg annab võimaluse kõigile õdedele oma karjäärivalikud läbi mõelda ja vajalikku haridust omandada.

Veelgi enam – eriõed on samal ajal ka kolleegide arengupartnerid, pakkudes koolitus- ja juhendamistuge. Vananev rahvastik suurendab tervishoiuteenuste vajadust ning siin on eriõed võtmetegijad. «Meie eesmärk on luua tingimused, kus õdede karjäärivõimalused on selged ja eriõe pädevused maksimaalselt rakendatud. Eriõeks õppimine ja töötamine on investeering, mis tasub end ära nii patsientidele, tervishoiusüsteemile kui õdedele endile,» selgitas Anneli Kannus.

Määrus jõustub üldises korras, vaid koolitervishoiu nõuete muudatused rakenduvad alates 1. septembrist 2025. aastal. Määrus loob olulise aluse tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamiseks, toetades nii patsientide paremat teenindamist kui ka tervishoiutöötajate professionaalset arengut.

Määruse muudatus mõjutab kõiki Eestis töötavaid õdesid ja tulevasi (alles haridust omandavaid) õdesid. Tervishoiukorralduse infosüsteemi andmetel oli tervishoiusüsteemis töötavaid õdesid Tervise Arengu Instituudi statistika kohaselt 2023. aastal 9103.