/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2025/01/15/16596516t1h3122.jpg)
Eesti teadlaste osalusel ja geenivaramu andmete abil valminud ülemaailme uuring aitas tuvastada uusi geneetilisi riskifaktoreid, mis võimaldavad teadlastel ennustada depressiooniriski sõltumata rahvusest.
VÄRSKE UURING ⟩ Erinevate rahvaste uurimine aitas avastada uusi depressiooniga seotud geene (1)
Ekspertide sõnul on see, maailma kõigi aegade suurim ja mitmekesisem depressiooni geneetiline uuring, paljastanud ligi 300 uut geneetilist seost depressiooni esinemisega. Neist sada leiti tänu Aafrika, Ida-Aasia, Hispaania ja Lõuna-Aasia päritolu inimeste kaasamisele.
Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti geenivaramu teaduskeskuse neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto sõnul on see esimene kord kui Eesti andmed on kaasatud suurde rahvusvahelisse depressiooni ülegenoomsesse uuringusse: «Me analüüsisime selle projekti raames 150 000 geenidoonori geeni- ja terviseandmeid.»
Uuringu teeb eriliseks see, et seekord kaasati lisaks Euroopa päritoluga populatsioonidele ka valimeid nii Aafrikast kui Aasiast. Varasemad depressiooni puudutavad geneetika uuringud on keskendunud peamiselt Euroopa päritoluga populatsioonidele, mistõttu ei pruugi nende põhjal välja töötatud ravimeetodid olla teistes rahvustes tõhusad, suurendades tervisealast ebavõrdsust. Tänapäevases globaliseeruvas maailmas on vaja arendada personaalmeditsiini meetodeid, mis on abiks igale inimesele, sõltumata tema rahvusest.
Lehto selgitab, et iga geenivariant - neid on tuhandeid - omab depressiooni väljakujunemisel teatavat mõju ning igal inimesel esineb mingil määral depressiooniriski suurendavaid geenivariante. Siiski on igal üksikul geneetilisel variandil üldisele depressiooni tekkeriskile väga väike mõju. «Kui inimesel on geneetilisi riskivariante palju võivad need väikesed mõjud üheskoos depressiooni riski oluliselt suurendada,» lisas ta. Uuring leidis, et inimestel, kellel on depressiooni geneetilisi riskivariante kõige rohkem on viis korda kõrgem šanss depressiooniks võrreldes nendega, kellel on riskivariante kõige vähem.
Rahvusvaheline teadlastest koosnev rühm, mida juhtisid Edinburghi ülikool ja King's College London uurisid rohkem kui viie miljoni inimese geneetilisi andmeid 29st riigist. Kokku tuvastati 700 depressiooniga seotud geneetilist variatsiooni, millest ligikaudu pooli ei ole varem haiguse väljakujunemisega seostatud. Teadlaste sõnul aitavad taolised uurinud nagu see oluliselt kaasa nii paremate depressiooni ravimeetodite väljatöötamisel, aga ka haiguse ennetamisel.
«Allolev joonis näitab depressiooniga seotud geenisignaale üle terve genoomi. Iga joonisel kujutatud täpp vastab ühele uuritud geenivariandile. Kõik täpid, mis asuvad punasest joonest kõrgemal, on depressiooniga seotud geenivariandid. Nagu joonise horisontaalteljelt näha, leidub depressiooniga seotud geenisignaale kõikides kromosoomides üle terve genoomi,» selgitab Lehto.
/nginx/o/2025/01/15/16596524t1ha330.jpg)
Uuringu tulemusel jõuti muu hulgas järeldusele, et leidub ravimeid, mida lisaks praegusele kasutusele saaks potentsiaalselt kasutada ka depressiooniraviks. Nende tulemuste põhjal on võimalik tulevikus kavandada täiendavaid uuringuid depressiooni ravivõimaluste laiendamiseks.
Kuigi nii suures depressiooni ülegenoomses uuringus ei ole Eestist pärit andmeid varem kasutatud, on eri geenivariante uurides ka varem tuvastatud neid, mis teatud haiguste tekkeriski kas suurendavad või vähendavad. Näiteks on varasemad geenivaramu andmed näidanud, et 11–13 protsenti Eesti inimestest kannavad geenivarianti, mis muudab nad laialt levinud HI-viiruse tüve suhtes immuunseks või raskendab nende viirusega nakatumist.
Uuringuga saab täies mahus tutvuda teadusajakirjas Cell.