/nginx/o/2025/01/16/16598085t1hdc97.jpg)
Texases inimeselt tuvastatud linnugripitüvi sisaldab ainulaadseid mutatsioone, mis hõlbustavad viiruse paljunemist inimese rakkudes ja põhjustavad hiirtel raskemat haigust võrreldes piimakarjadest leitud tüvega, selgus Texase biomeditsiini uurimisinstituudi teadlaste uurimusest.
Avastus viitab H5N1 linnugripitüvede kiirele mutatsioonivõimele uutes peremeesorganismides, vahendab Texase biomeditsiini uurimisinstituut.
H5N1, mida esineb looduslikult metslindudel ja mis on surmav kanadele, on levinud paljudele imetajatele ning 2024. aasta kevadel teatati USAs esimest korda piimaveiste nakatumisest. 2025. aasta alguseks oli haiguspuhang levinud karjadesse mitmes osariigis ning nakatanud kümneid inimesi, peamiselt farmitöötajaid. Seni on enamikul nakatunutest kulgenud haigus kergelt, põhjustades näiteks silmapõletikku. Viirus ei levi inimeselt inimesele. Esimene H5N1 surmajuhtum USAs registreeriti jaanuaris 2025 pärast kokkupuudet nakatunud kanadega.
«Viirusel on aeg tiksumas, et areneda lihtsamalt inimest nakatavaks, ja võimalik, et ka inimeselt inimesele levivaks, mis oleks tõsine probleem,» ütles professor Luis Martinez-Sobrido, kelle labor uurib gripiviiruseid. Tema meeskond on välja töötanud spetsiaalsed tööriistad ja loommudelid profülaktiliste vaktsiinide ja terapeutiliste viirusevastaste ravimite testimiseks.
Hiljutises uuringus võrreldi H5N1 tüvesid, mis eraldati inimpatsiendilt ja piimaveistelt Texases.
«Inimtüves oli üheksa mutatsiooni, mida veise tüves ei olnud, mis viitab sellele, et need tekkisid pärast inimese nakatumist,» selgitas dr Martinez-Sobrido.
Hiirtega tehtud katsetes ilmnes, et võrreldes veisetüvega paljunes inimtüvi jõudsamalt, põhjustas raskemat haigust ja seda leiti suuremates kogustes ajukoest. Samuti testiti USA ravimiametilt (FDA) heakskiidu saanud viirusevastaseid ravimeid, et näha nende tõhusust mõlema tüve vastu.
«Õnneks ei mõjutanud mutatsioonid tundlikkust FDA poolt heaks kiidetud viirusevastaste ravimite suhtes,» ütles uuringu peamine autor dr Ahmed Mostafa Elsayed.
Viirusevastased ravimid on suure tähtsusega, kui pandeemia peaks puhkema enne, kui vaktsiinid laialdaselt kättesaadavaks saavad. See on eriti oluline, kuna inimestel puudub eelnev immuunsus H5N1 vastu ja hooajalised gripivaktsiinid pakuvad väga piiratud kaitset.
Texase teadlased uurivad nüüd inimtüve H5N1 mutatsioone eraldi, et kindlaks teha, millised neist annavad parema levimisvõime ja tekitavad raskemat haigestumist. Samuti püütakse välja selgitada, miks H5N1 nakatab nii paljusid imetajaliike, miks see põhjustab leebet haigust veistel, kuid on surmav kassidele, ning miks veiste kaudu saadud nakkus on inimestele vähem ohtlik kui kanadelt saadud nakkus.
Dr Elsayed ja tema kolleegid rõhutavad ajakirjas mBio avaldatud artiklis vajadust kaitsta nii loomi kui inimesi.
«Prioriteet peaks olema linnugripi likvideerimine piimaveistelt, et vähendada mutatsioonide ja edasise leviku riski inimestele ja teistele liikidele,» sõnas Elsayed. Tema sõnul võiks praegu astuda samme nagu lüpsiseadmete põhjalik desinfitseerimine ja rangemad karantiininõuded, mis aitaksid viiruse veiste seast kiiremini kõrvaldada.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)