D-vitamiini puudus annab tunda üldises enesetundes
D-vitamiini puudusele viitavad sageli esimesena üldine väsimus, jõuetus ja organismi kaitsevõime langus. «Kui inimesel on liiga madal D-vitamiini tase, jäädakse sageli erinevate viirushaiguste tõttu vinduma ning haigestutakse kergemini,» märgib Valge-Rebane. Lisaks üldisele väsimusele on D-vitamiini defitsiidi puhul sagedased lihasjõudluse ja koormustaluvuse vähenemine, lihaste ja luude valulikkus ning raskustunne jalgades.
«Pikemaajalise D-vitamiini puuduse korral võivad tekkida tõsisemad tagajärjed, nagu muutused luudes – lastel näiteks X- või O-jalad, eakatel aga luude hõrenemine ja luumurrud,» lisab proviisor. Lisaks seostatakse D-vitamiini puudust ka hilisemas eas diabeedi tekkega, nõrga immuunsüsteemiga, aga ka fibromüalgia, reumatoidartriidi, sclerosis multiplex’i, depressiooni, lihasnõrkuse ja kõrge vererõhuga.
D-vitamiini vajadus sõltub vanusest ja elustiilist. «Tervetele täiskasvanutele, kes viibivad piisavalt väljas, on soovitatav päevane annus 600–800 TÜ. Sama suur annus on soovituslik ka lastele alates 12. eluaastast. Ent eakatel ja luuhõrenemisega inimestel ning teatud riskirühmade puhul võib annus ulatuda 2000 TÜni,» selgitab apteeker.
Valge-Rebane toonitab, et suurenenud D-vitamiini vajadus on lisaks eakatele ka vähese päikesevalguse käes viibijatel, tumedanahalistel inimestel ning rasedatel ja imetavatel emadel. Lisaks ka neil, kes tarvitavad palju alkoholi ja on rangel taimetoidudieedil, ja inimestel, kes teatud haiguste ja ravimite tõttu riskigruppi kuuluvad. «Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka puberteedieas lastele, kes kasvavad kiiresti.»
D-vitamiini, mis on rasvlahustuv vitamiin, soovitatakse manustada õlilahuse (tilgad või sprei) või kapslitena, kusjuures selle imendumist parandab samaaegne rasvasema toidu tarbimine.