Otsekohe tuleks arsti poole pöörduda, kui esineb:
- minestamine või teadvusekaotus;
- valu rinnus, hingamisraskused;
- nägemise või kuulmise järsk muutus;
- ninaverejooks;
- pikaajaline pearinglus, peavalu, mis ei allu valuvaigistitele;
- nõrkus või tuimus ühel kehapoolel;
- kõne muutub segaseks, tekib tasakaalukaotus.
Võimalikud põhjused ja ravi
Sinusiit – ninakõrvalkoobaste põletik, mida põhjustab viirus või bakterid. Sinusiidi peamised sümptomid on rõhk ninakõrvalkoobastes, paks eritis ninast, ninakinnisus, köha, väsimus.
Kergemaid juhtumeid saab ravida kodus puhates ja vedelikku tarbides. Pikaajaliste infektsioonide puhul võib vaja minna antibiootikume.
Peavalu – võib põhjustada näiteks stress, kehv rüht või vedelikupuudus. Ravi hõlmab puhkamist, valuvaigisteid ja stressorite vältimist (nt alkohol, ere valgus).
Tinnitus – pidev kohin või vilin kõrvades, mida võivad põhjustada kuulmiskahjustus või teatud peavalu tüübid. Abiks võivad olla taustamüra (nt ventilaator) ja stressijuhtimine. Raskematel juhtudel aitavad antidepressandid või kuuldeaparaat.
Kohinat kõrvades võib tekitada ka näiteks väga kõrge vererõhk.
Vertiigo – tasakaaluhäire, mille põhjuseks võib olla sisekõrva häire. Kodused harjutused ja ravimid, nagu antihistamiinid, võivad aidata.
Vestibulaarne migreen – peavaluta migreen, mille tunnusteks on pearinglus ja valgustundlikkus. Ravi hõlmab seda käivitavate «päästikute» vältimist, stressijuhtimist ja ravimeid (nt beetablokaatorid, triptaanid).
Meniere’i tõbi – sisekõrva vedelikutaseme muutustest tingitud pearinglus ja tinnitus. Ravi võib hõlmata soola ja suhkru tarbimise piiramist ning diureetikume.
Grave’i tõbi – autoimmuunhaigus, mis mõjutab kilpnääret ja võib tekitada survetunnet silmade taga. Raviks kasutatakse kilpnäärmeravimeid või joodi.