Pearingluse taga võib olla ootamatu põhjus

Ninakõrvalkoobastes tekkinud põletik põhjustab mitmeid ebameeldivusi. Foto: Shutterstock

Pearinglus, kohin kõrvades ning valu või surve peas võivad olla mitmete terviseseisundite sümptomid, millest mõned võivad olla tõsised, ehkki enamasti mitte. Healthline toob alljärgnevalt välja erinevad võimalikud põhjused. Kui sümptomid on tugevad või püsivad, tuleks pöörduda arsti poole.

Otsekohe tuleks arsti poole pöörduda, kui esineb:

• minestamine või teadvusekaotus;
• valu rinnus, hingamisraskused;
• nägemise või kuulmise järsk muutus;
• ninaverejooks;
• pikaajaline pearinglus, peavalu, mis ei allu valuvaigistitele;
• nõrkus või tuimus ühel kehapoolel;
• kõne muutub segaseks, tekib tasakaalukaotus.

Võimalikud põhjused ja ravi

Sinusiit – ninakõrvalkoobaste põletik, mida põhjustab viirus või bakterid. Sinusiidi peamised sümptomid on rõhk ninakõrvalkoobastes, paks eritis ninast, ninakinnisus, köha, väsimus.

Kergemaid juhtumeid saab ravida kodus puhates ja vedelikku tarbides. Pikaajaliste infektsioonide puhul võib vaja minna antibiootikume.

Peavalu – võib põhjustada näiteks stress, kehv rüht või vedelikupuudus. Ravi hõlmab puhkamist, valuvaigisteid ja stressorite vältimist (nt alkohol, ere valgus).

Tinnitus – pidev kohin või vilin kõrvades, mida võivad põhjustada kuulmiskahjustus või teatud peavalu tüübid. Abiks võivad olla taustamüra (nt ventilaator) ja stressijuhtimine. Raskematel juhtudel aitavad antidepressandid või kuuldeaparaat. 

Kohinat kõrvades võib tekitada ka näiteks väga kõrge vererõhk.

Vertiigo – tasakaaluhäire, mille põhjuseks võib olla sisekõrva häire. Kodused harjutused ja ravimid, nagu antihistamiinid, võivad aidata.

Vestibulaarne migreen – peavaluta migreen, mille tunnusteks on pearinglus ja valgustundlikkus. Ravi hõlmab seda käivitavate «päästikute» vältimist, stressijuhtimist ja ravimeid (nt beetablokaatorid, triptaanid).

Meniere’i tõbi – sisekõrva vedelikutaseme muutustest tingitud pearinglus ja tinnitus. Ravi võib hõlmata soola ja suhkru tarbimise piiramist ning diureetikume.

Grave’i tõbi – autoimmuunhaigus, mis mõjutab kilpnääret ja võib tekitada survetunnet silmade taga. Raviks kasutatakse kilpnäärmeravimeid või joodi.

Peapõrutus – tekib peavigastuse tagajärjel ja vajab arstlikku järelevalvet. Ravi hõlmab puhkamist ja stimulatsiooni (nt eredad tuled, müra) vältimist.

Akustiline neuroom – healoomuline ajukasvaja, mis võib mõjutada närvidele survet avaldades kuulmist ja tasakaalu. Vajadusel kasutatakse kiiritusravi või operatsiooni.

Isheemiline insult – aju verevarustuse häire, mis vajab kiiret arstiabi. Ravi hõlmab trombilahustajaid ja hiljem elustiili muutmist (nt vererõhu kontroll, suitsetamisest loobumine).

Aneurüsm – veresoone seina nõrk koht, mis võib rebeneda ja põhjustada ohtliku ajusisese verejooksu. Vajalik kiire meditsiiniline sekkumine.

Ajuvähk – harv, kuid võib olla tõsine seisund. Ravi sõltub kasvaja tüübist ja võib hõlmata operatsiooni, keemiaravi või kiiritusravi.

Kas see võib olla Covid-19?

Kuigi harv, võib Covid-19 põhjustada tugevat peavalu ja muid sümptomeid, nagu lõhna- või maitsemeele kadu. Kui kahtlustad Covid-19-t, tasub selle suhtes end testida ja järgida isolatsioonisoovitusi.

Kui koged sageli peapööritust, kõrvakohinat või peavalu, jälgi oma sümptomeid ja pea nõu arstiga. Tõsiste äkiliste sümptomite korral tuleks kiiresti pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.