Tartu Ülikooli kliinikumi teadustöö viib Eesti vähiennetuse maailma tippu

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige ja teadus- ning arendustegevuse juht professor Joel Starkopf. Foto: Joonas Sisask

Tartu Ülikooli kliinikumis toimub ülikoolihaiglale omaselt igapäevase ravitöö kõrval ka õppe- ja teadustöö. Aasta jooksul tehtud tegevus- ja arendustegevustele vaadatakse tagasi traditsiooniliselt kliinikumi teadus-arenduskonverentsil, kus antakse ülevaade kliinikumi töötajate kaitstud doktoritöödest, kliinikumi arendusfondist toetatud teadus-, arendus- ja koolitustegevustest, Euroopa Liidu rahastatud teadusprojektidest ning siseriiklikest innovatsioonitegevustest.

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liikme ja teadus- ning arendustegevuse juhi professor Joel Starkopfi sõnul omab kliinikumi töötajate aktiivne panus teadus- ja arendusprojektidesse mõju nii kliinikumi kui kogu Eesti patsientidele. «Kliinikumi töötajate teadustöö ja selle tulemused aitavad veenvalt kaasa ravi kvaliteedi parandamisele vastavates kliinilistes erialades,» tunnustas prof Starkopf. Ta lisas, et 2024. aastal alustati kliinikumis kokku 111 uue teadusuuringuga. Kõige aktiivsemad teadusuuringute läbiviijad on hematoloogia-onkoloogia-, sise-, kirurgia- ja närvikliinik.

Teadustöö edendamiseks ning selle tulemuste elluviimiseks on loodud kliinikumis arendusfond, mille toel rahastatakse töötajate innovatsiooni- ja arendusprojekte. Samuti teistes riikides koolitustel või stažeerimas käimist. 2024. aastal tegi kliinikum arendusfondist eraldisi kokku ligi miljoni euro ulatuses. Toetuse said 15 erinevat teadus-, arendus ja innovatsiooniprojekti, mis on kahe kuni kolme aasta kestusega. Arendusfondist toetati ka töötajate kliinilist õpet välismaal ning rahvusvaheliste ekspertide kutsumist kursustele Eestis.

«Kliinikumi arendusfond on toetanud Tervisekassa innovatsiooniprojekte, näiteks südamehaigete taastusravi kaugteenust, mis võimaldab pakkuda taastusravi 8–12 nädala jooksul kombineeritud kontakt- ja kaugteenusena. Patsiendid on seda võimalust kõrgelt hinnanud, ravi tulemusel paranes nende funktsionaalne võimekus märkimisväärselt. Sel aastal algab kliinikumis ka prof Jaak Kalsi juhtimisel kõhuaordi aneurüsmi sõeluuringu pilootprojekt, mille eesmärk on õigeaegne kõrge riskiga patsientide selekteerimine kirurgiliseks sekkumiseks,» tutvustas teadus- ja arendustegevuse juht.

Patsientide õigeaegse ravi planeerimisel on kriitilise tähtsusega ka ennetava meditsiini arendamine. Heaks näiteks on kahel aastal riiklikult rahastatud kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt Tartumaal, mille tulemusel õnnestus diagnoosida haigus suurema osal juhtudest varajases staadiumis, võimaldades tõhusamat ravi. «Koostöös perearstidega kaasasime sõeluuringusse teisel aastal koguni 80 protsenti sihtgrupist. Seda võib nimetada maailmarekordiks, kuna mujal maailmas ei ole selliseid osalusprotsente näidatud,» rõhutas Tartu Ülikooli kliinikumi kopsukliiniku juht kaasprof Tanel Laisaar.

Euroopas pööratakse vähiteadusele ja arendustegevusele (sh vähiennetusele) suurt tähelepanu. Nii osaleb Tartu Ülikooli kliinikumi vähikeskus kokku kaheksas rahvusvahelises koostööprojektis, mis toetavad Euroopa vähitõrjemissiooni eesmärke ja tegevusi. Meditsiinigeneetiku prof Neeme Tõnissoni sõnul on kliinikum koos Tartu Ülikooli ja teiste partneritega märkimisväärselt edasi arendanud rinnavähi täppisennetuse võimalusi, mis teevad personaalmeditsiini patsientidele reaalselt kättesaadavaks. «Eesti on selles olnud maailmas tõeliste pioneeride seas. EIT Healthi toetatud BRIGHT rahvusvaheline innovatsiooniuuring näitas, et geeniriskidel põhinev rinnavähi ennetus on kliiniliselt rakendatav ja uuritavatele igati vastuvõetav,» ütles prof Tõnisson.

Kliinikumi südamekliinikus on üheks arendusteemaks kroonilise südamepuudulikkusega patsientide raviteekond. Rahvusvaheliste teadmiste ja standardite koju toomiseks läbisid dr Mai Blöndal ja dr Teele Kasesalu vastavasisulise kõrgetasemelise rahvusvahelise kursuse Londonis. Dr Blöndali sõnul suureneb seoses südame-veresoonkonna haiguste ravivõtete paranemisega ja ühiskonna vananemisega kroonilist südamepuudulikkust põdevate inimeste arv.

«Samas näeme, et haigus on aladiagnoositud ja alaravitud ning pakub klinitsistidele ohtralt väljakutseid. Oleme veendunud, et südamepuudulikkusega patsiendid võiksid Eestis elada palju parema elukvaliteediga, sealhulgas olla parema töövõimega. Ligi kaks aastat kestnud kursus on maailmas ainulaadne, kuna koolitusel oli teooria kombineeritud praktiliste oskuste õppimisega. Palju võimaldati diskussioone oma ala juhtivklinitsistide ja -teadlastega. Tänu kursusel osalemisele oleme Eestis esimesed Euroopa Kardioloogide Seltsi südamepuudulikkuse spetsialisti tunnustusega kardioloogid,» kirjeldas dr Blöndal.

«Need on vaid mõned näited meie töötajate panusest. Alanud 2025. aastal jätkame sihikindlalt teadus- ja arendustegevuse edendamist. Käivitame selleks koostöös Tartu Ülikooliga teadmussiirde doktorantuuri. See programm võimaldab alustada kuni viit uut doktoritööd kliinilise ravitöö jaoks olulistes teadussuundades. Uute teadmiste toel saame omakorda pakkuda patsientidele parimat võimalikku teaduspõhist ravi,» rääkis prof Starkopf.

2024. aasta teadustegevusest annab ülevaate 30. jaanuaril Tartu Ülikooli kliinikumis toimuv teadus- ja arenduskonverents, kus on võimalik kuulata lõppenud aastal doktoritöö kaitsnud töötajate ettekandeid, teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide avastusi ja edulugusid ning koolituskogemusi välisriikides. Konverentsile on oodatud nii kliinikumi töötajaid kui ka kliinikumi partnerid, et positiivsete näidete kaudu inspireerida töötajaid algatama ja ellu viima kliinikumi strateegilisi arenguid toetavaid teadus- ja arendustegevusi.