Nendel perioodidel tehakse kõige rohkem suguhaiguste teste

SYNLABi laboriarst dr Paul Naaber. Foto: Synlab

Laboristatistika näitab, et suguhaiguseid kontrollitakse iga aastaga järjest rohkem. Huvi testimise vastu suureneb kaks korda aastas – aasta alguses ja suve lõpus. Kõige rohkem tuvastatakse testimisel klamüdioosi, mükoplasmoosi ja gonorröad.

SYNLAB Eesti kliiniline juht Paul Naaber tundis heameelt, et soov suguhaiguste testimise vastu on järjest suurem. Ta tõi välja, et võrreldes 2023. aastaga teostati SYNLABis eelmisel aastal 11 protsenti rohkem suguhaiguste analüüse ning iga aasta on testimise tõus olnud sarnase trendiga.

«Inimeste terviseteadlikkus on tõusnud ning soovitakse nii ennast kui ka teisi kaitsta. Näeme, et suguhaiguste testimine ei ole enam nii tabu teema kui see oli veel mõned aastad tagasi,» tõdes Naaber. Ta lisas, et kindlasti on testimisaktiivsust tõstnud ka see, et analüüsid on väga lihtsad ning neid saab teha kodust lahkumata, tellides proovivõtukompleti endale koju. Proov on võimalik laborisse saata ka anonüümselt.

Naaber rõhutab, et kodune testimine ei asenda siiski eriarsti külastust ning kindlasti tuleb arsti poole pöörduda, kui analüüsi tulemus on positiivne. Nii mõnigi suguhaigus võib kulgeda ilma segavate sümptomiteta, kuid haiguse ravimata jätmine annab hoogu haiguse levikule ning võib tekitada ka ohtlikke tüsistusi.

Suguhaigused levivad märkamatult

Üks sellistest suguhaigustest, mis tihti kulgeb ilma äratuntavate sümptomiteta, on klamüdioos. «Klamüdioos võib kulgeda märkamatult isegi aastaid enne, kui see ühel hetkel ägeneb. Paraku ei tähenda sümptomite puudumine aga seda, et haigus edasi ei kanduks. Ravimata jätmisel võib klamüdioos põhjustada meestel kipitus- ja kihelustunnet kusitis ning valulikkust urineerimisel, harvem eritist kusetorust. Naistel on põhilisteks haigustunnusteks valulikkus urineerimisel ja suurenenud voolus tupest. Võib esineda menstruatsioontsükliväliseid veritsusi ja vahekorrajärgseid kontaktverejookse,» kirjeldas Naaber.

Teine salakaval suguhaigus on mükoplasmoos. See on suguteede põletik, mida tekitab Mycoplasma genitalium bakter. Mükoplasmoos levib nii meeste kui naiste hulgas kaitsmata vahekorra ja suuseksi ajal. Kuigi haigus kulgeb sageli ilma märgatavate sümptomiteta, võib see naistel põhjustada suurenenud voolust, vahekorrajärgset veritsust ja alakõhuvalu. Meestel võib samuti esineda limast eritist või valulikku urineerimist.

Ka gonorröa ehk rahvakeeli tripper võib Naaberi sõnul kulgeda ilma haigusnähtudeta. Gonorröa levib eelkõige suguliselt aktiivsete nooremate ja keskealiste inimeste seas. Üldtrendina on ligi pooled juhtumid seotud meestega seksivate meestega. «Meestel algab gonorröa kipitustundega kusitis, lisandub hallikas eritis, mis muutub mõne päeva jooksul kollakaks mädaks, urineerimine muutub valulikuks ning välja areneb eesnäärme põletik. Naistel algab gonorröa valuliku urineerimisega ja valgevoolusega. Tupe sissekäigus ja tupes on mäda,» tõi Naaber välja vaevused, mida haigus tekitada võib.

Proovi andmist ei tasu karta!

Paul Naaber ütles, et ikka ja jälle on kuulda erinevaid lugusid, et suguhaiguste testid on kuidagi ebamugavad. «Täna on testimine imelihtne – mehed saavad võtta proovi hommikusest uriinist, naised tupekaapest. Oluliselt keerukam on ravida võimalikke tekkivaid tüsistusi. Kui suguhaigust ei ravita õigel ajal, võib see meestel teatud juhtudel mõjutada kogu suguelundkonna toimimist. Naistel võib lisaks kroonilistele põletikele olla tagajärjeks ka raseduse katkemise oht. Klamüdioos ja mükoplasmoos võivad ravimata jätmisel põhjustada viljatust nii meestel kui ka naistel,» kirjeldas ta.

Parimat kaitset erinevate sugulisel teel levivate haiguste suhtes pakub kondoom. Kondoom ei kaitse küll sada protsenti näiteks papilloomiviiruse ehk HPVga nakatumise eest, kuid vähendab oluliselt ülekandumise riski. Naaber juhtis tähelepanu ka sellele, et suguhaigused levivad ka oraalseksi teel ning nakatumisest hoidumiseks tuleks ka sel puhul kasutada kondoomi.