Kuidas säilitada põlveliigeste muutustega aktiivne eluviis?

Harjutused põlvele Foto: Andero Kaju

Põlvevigastused on levinud igas vanuses inimeste seas ning tekivad konkreetsest vigastusest või ülekoormusest. Iga vigastuse puhul pole vajalik kirurgiline sekkumine, kuid tähtis on jälgida füsioterapeudi juhiseid.

Kliinikumi sporditraumatoloog ja Tartu Ülikooli spordimeditsiini lektor Madis Rahu selgitas, et põlvevigastuse korral võib tekkida liigese erinevate sidemete, põlvekedra ja reie nelipealihase kõõluste rebendid. Kõige enam esineb meniski ja liigespinda katva kõhre vigastusi. «Tavaliselt tekitab selle trauma ja sellised vigastused esinevad igas vanusrühmas. Põhjuseks on sagedasti spordivigastus, aga ka tavaline olmevigastus, näiteks kukkumine, põlve väänamine libedaga või trepil komistamine.»

Sporditraumatoloogina näeb Rahu põlveliigese sidemete vigastusi üha laiemas vanusegrupis ehk nii alla 14-aastastel noorsportlastel kui ka üle 60-aastastel. «Noortel on põhjuseks üha varasem spetsialiseerumine kindlatele spordialadele ja niinimetatud õuespordi taandumine. Vanemate inimeste elukvaliteet on tänu meditsiini arengule paranenud ja sellest tulenevalt ollakse sportlikult aktiivsed ka üle 70-aastastena pallimängudes, mäesuusatamisel ja teistel aladel. Samas vanusega kindlasti koordinatsioon ja lihastoonus langeb ja selliste vigastuste oht suureneb,» selgitas ta.

Teine levinud põlvevigastuse põhjus on ülekoormus. See tähendab, et põlveliigese teatud piirkond saab ülemäärast koormust. Üldiselt tuleneb see vigastus sportimisest, kuid on levinud ka näiteks kaitseväelastel ja balletitantsijatel. Rahu sõnul on noortel reeglina haaratumad piirkonnad põlvekedre kõõlused, selle kinnituskohad luule ja kõhrepind. Üle 40-aastaste inimeste kaebused tulenevad üldiselt algavatest liigesemuutustest, mille käigus kõhrepinna kvaliteet langeb. Samuti põhjustab valu ja liigeste turset põlveliigese meniskite muutused ja nendest tekkivad kahjustused.

Põlveliigese traumaatiliste vigastuste raviks on tihti vaja operatsiooni. «Nii operatsiooni kui ka muu ravi korral on kõige olulisem taastusravi. Samas on väga tähtis ka sportlase vaimne valmisolek uuesti areenile minna. Tänapäeval kasutame selle hindamiseks erinevaid teste ning lihasjõudluse ja koordinatsiooni hindamist, enne kui lubame sportlase tagasi võistlema,» rääkis Rahu.

Kõõluste ülekoormuslikud vigastused üldiselt operatsiooni ei vaja – aitab taastusravi. «Ülekoormatud meniski ja kõhrekahjustused tekitavad keerulisi liigesprobleeme, mis nõuavad tihedat koostööd erinevate spetsialistide ja patsiendi vahel. Paljud üle 40-aastased inimesed soovivad jääda aktiivseks ja teha sporti, kuigi nende liigesed hakkavad kuluma. Selleks, et leida sobivaid liikumisviise, peame arvestama liigese seisundiga ja leidma tasakaalu koormuse ja puhkuse vahel.»

Rahu lisas, et lahendused kõõluste ülekoormuse raviks on erinevad ning enamikel juhtudel ka kombineeritavad. «Ravi võib hõlmata nii süsteravi ja füsioteraapiat kui ka erinevaid aparatuurseid protseduure ning vajadusel ka operatsiooni. Raviplaan sõltub konkreetsest vigastusest ja on reeglina üsna keeruline.»

Kolm nõuannet: kuidas elada põlveliigeste probleemidega võimalikult kvaliteetselt?

• Ole kehaliselt aktiivne. Kui liigesega on probleeme, tuleb nendega tegeleda igapäevaselt: võimle ja tee soovitatud harjutusi ka siis, kui valu enam ei ole.
• Sportlik aktiivsus tuleb valida vastavalt sellele, mida haige liiges lubab teha: selleks konsulteeri sporditraumatoloogiga või taastusravi spetsialistiga.
• Arvesta, et on erinevaid ravivõimalusi, millega saab liigese muutuste teket teatud ajaks peatada ja aeglustada, kuid liigest päris terveks teha pole võimalik.

4.–6. veebruaril toimub Vanemuise Kontserdimajas konverents «Kliinik 2025», kus räägitakse lähemalt, kuidas põlveliigeste muutustega säilitada aktiivne eluviis. Lisaks sellele tehakse ettekandeid vaimse tervise abi kättesaadavusest, rasvumisest, eestlaste suutervisest ja paljust muust. Loe lähemalt siit.