Põhjus nr 1: kontoritöötajate vaevused tulenevalt pidevast istumisest
Füsioterapeut Anneli Belkin ütleb, et kõige sagedamini pöördutakse kaelavalude, õlevöötmekaebuste ja alaseljavaludega. «Nende hädadega on peamiselt kontoritöötajad, kelle töö eeldab palju istumist ja vähe liikumist, aga on ka selliseid, kes on varem pikalt passiivsed olnud, kuid on järsult elustiili muutnud ning siis tekivad vaevused ülekoormusest.»
Põhjus nr 2: artroosi erinevad vormid
Anneli sõnul käivad paljud patsiendid ka artroosi sündroomidega. «Koksartroos ehk puusaliigese artroos on sagedaseim artroosi vorm, moodustades kuni 43 protsenti artroosi juhtudest. Algstaadiumis on tuimad valud puusaliigese piirkonnas, mis kiirguvad kubemesse ja põlve. Valu tekib käimisel ja trepist alla minemisel,» selgitab ta. Aga käiakse ka gonartroos ehk põlveliigese artroosiga. «Seda esineb 33 protsendil osteoartroosi juhtudest. Sagedamini on seda just naistel ning peamine sümptom on mehaanilist tüüpi (asendist sõltuv, koormusaegne ja -järgne) valu, mis tekib käimisel.»
Põhjus nr 3: traumad ja ortopeedilised operatsioonid
Füsioterapeut Diana Trutneva toob sagedase põhjusena välja traumad ning ortopeediliste operatsioonide järgsed patsiendid. «Mina soovitan tulla füsioterapeudi juurde juba 1-2 nädalat peale operatsiooni, eriti kui haiglas pole füsioteraapiat pakutud. Tavaliselt tullakse aga ühe kuni kahe kuu pärast.»
Põhjus nr 4: uriinilekked
Füsioterapeut Mona Mia Lember toob neljanda põhjusena välja uriinilekked. «Probleemi saab sageli leevendada juba igapäevaste joomis- ja tualetiharjumuste muutmisega. Lisaks aitab füsioterapeut vaagnapõhjalihaste treenimise või vastupidi lõdvestamisega. Uriinilekete all kannatamine ei ole kunagi normaalne ja selle probleemi vastu saab alati midagi teha,» ütleb ta ning lisab, et sellepärast ei tasu jääda koju kannatama, vaid võiks pöörduda koheselt füsioterapeudi poole.