Tervisetehnoloogiana käsitletakse kõiki sekkumisi, mis on suunatud terviseseisundi parandamisele: olgu selleks ravimid, meditsiiniseadmed, diagnostilised uuringud, raviprotseduurid või ennetusmeetmed, nagu sõeluuringud ja vaktsineerimine.
«Tervisetehnoloogiate hindamise eesmärk on koguda ja analüüsida tõenduspõhist teavet, et hinnata sekkumise meditsiinilist, sotsiaalset, majanduslikku ja eetilist mõju. Selline hindamine loob eeldused ressursside kulutõhusaks kasutamiseks ja toetab tervisepoliitilisi otsuseid, mis pakuvad parimat väärtust nii patsientidele kui ka kogu ühiskonnale,» selgitas Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete teenusejuht Getter Hark.
Seni lähtuti tervisetehnoloogiate hindamisel Balti riikide ravimite farmakoökonoomilise hindamise juhisest, mis kirjeldas hindamispõhimõtteid vaid osaliselt.
Uues juhendis on sõnastatud tervisetehnoloogiate hindamise metoodika ja rahastusotsuste tegemise peamised põhimõtted, mis põhinevad juhendi koostanud töörühma aruteludel. Olulise täiendusena käsitletakse juhendis ka tervisetehnoloogiate kliinilise efektiivsuse tõendatuse hindamist ning ekspertide, sealhulgas patsientide, kaasamise põhimõtteid.
«Uus juhend on senisest selgemaks suuniseks kõigile tervisetehnoloogiatega seotud osapooltele, sest dokument kirjeldab täpsemini ootuseid andmetele, mis on vajalikud rahastusotsuste tegemiseks, andes samal ajal süsteemi ka paindlikkust,» ütles Sotsiaalministeeriumi ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste.
Lisaks uuele juhendile mõjutab käesolevast aastast tervisetehnoloogiate kasutuselevõttu ka Euroopa-ülene tervisetehnoloogiate ühishindamine. Tervisetehnoloogiate rahastustaotluste menetlemisel võetakse edaspidi arvesse Euroopa Liidus liikmesriikide ühiselt koostatud kliinilise hindamise aruandeid või muid selle käigus esitatud andmeid, mis on kättesaadavad Euroopa Komisjoni loodud IT-platvormil. See hoiab ära andmete topelt esitamise. Taotluste esitamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks on edaspidi lubatud soodusravimi taotluseid ja selle lisasid esitada nii eesti kui inglise keeles. Kui ühishindamise raport vastab juba Eestis olulistele küsimustele (nt milline on kliiniline kasu võrreldes praeguse ravipraktikaga), ei ole vaja uut siseriiklikku meditsiinilist hinnangut tellida. See hoiab kokku ekspertide aega ja võimaldab kiiremini langetada rahastusotsuseid.