Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Vähktõvest paraneb järjest rohkem inimesi nii Eestis kui ka Euroopa Liidus

Copy
Eestis on rinnavähk naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja.
Eestis on rinnavähk naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja. Foto: Shutterstock

Ülemaailmse vähipäeva puhul avaldatud Euroopa Komisjoni aruandest selgub, et vähielulemus suureneb kogu ELis.

Iga kahe aasta järel tehtav uurimus näitab, et 2022. aasta seisuga oli hinnanguline vähihaigestumus Eestis meeste seas ELi keskmisest suurem, naiste seas aga väiksem. Sooline erinevus vähisuremuses on Eestis üks ELi suurimaid. Meeste suremus ületas naiste oma enam kui kaks korda. Aastatel 2010–2020 on aga üldine vähielulemus tänu pidevatele edusammudele suurenenud peaaegu 40 protsenti.

Kogu ELi hõlmavad andmed näitavad, et vähktõbi puudutab kõiki ühiskonnagruppe, sest elanikkonna vananemise ja suurema elulemuse tõttu suureneb aktiivses ravifaasis või vähki põdenud inimeste osakaal. Seda arvesse võttes on enamik riike välja töötanud riiklikud vähktõvevastase võitluse kavad, mis on kooskõlas Euroopa vähktõvevastase võitluse kava põhielementidega.

Aruandest nähtub, et ELis tervikuna:

  • vähielulemus on paranenud: vähisuremus on vähenenud 12 protsendi võrra. Samal ajal on vähktõve esinemissagedus 24 protsendi võrra suurenenud ning see nõuab täiendavaid jõupingutusi taastusravi ja elukvaliteedi programmide arendamiseks;
  • on ligikaudu pooled vähijuhtumitest põhjustatud neljast peamisest vähiliigist, milleks on kolorektaal-, kopsu-, eesnäärme- ja rinnavähk. Rinnavähk põhjustab ELis naiste seas peaaegu iga kolmanda uue vähijuhtumi, meeste seas on iga neljas uus vähijuhtum eesnäärmevähk;
  • valitseb vähisuremuses endiselt suur ebavõrdsus. Erinevused on riigiti märkimisväärsed, kusjuures kõrgeim on suremus madala sissetulekuga riikides ning madalama haridustasemega inimeste ja eriti meeste hulgas. Seega on äärmiselt oluline jätkata tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja taseme parandamist;
  • on mitmed vähiriski tegurid paranenud. Näiteks on vähenenud suitsetamise määr ja alkoholitarbimine. Üha suurem probleem on aga ülekaalulisus ja rasvumine, sest praeguseks on ülekaalulised juba üle poole ELi täiskasvanutest;
  • esineb murettekitavaid suundumusi sõeluuringute korraldamises. Pooltes ELi riikides on vähenenud rinnavähi sõeluuringute arv ja kahes kolmandikus on täheldatud emakakaelavähi sõeluuringute vähenemist.

Iga kahe aasta tagant avaldatavad aruanded koostatakse vähktõve ebavõrdsuse registri raames koostöös Euroopa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD). Täna avaldatud uuele väljaandele on lisatud kokkuvõtlik aruanne, milles võetakse kokku ja võrreldakse olukorda ELi tasandil.

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava ühe meetmena avaldas komisjon täna ka rinnavähiteenuste tagamise kava esimese ametliku versiooni. Kavas on kindlaks määratud rinnavähi ravi kvaliteedinõuded, mis hõlmavad sõeluuringuid, diagnoosimist, ravi ja järelmeetmeid. Kava eesmärk on tagada ravi kvaliteet ja järjepidevus kogu Euroopas osana Euroopa Komisjoni rinnavähi algatusest.

Tagasi üles