/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2022/04/18/14491491t1hcfe7.jpg)
Teisipäeval tähistatakse ülemaailmset vähipäeva, mis on pühendatud vähivastasele võitlusele.
Täna tähistatakse ülemaailmset vähipäeva
Seda korraldab The Union for International Cancer Control (UICC), mille liikmeskonda kuulub 1200 organisatsiooni 172 riigist. Eesti Vähiliit on UICC ametlik liige alates 1993. aastast ning lähtub oma tegevustes rahvusvahelistest vähitõrje põhimõtetest ja praktilistest soovitustest.
2022. aastal registreeriti maailmas ligikaudu 20 miljonit uut vähijuhtumit ning prognooside kohaselt võib see arv aastaks 2050 tõusta 35 miljonini, mis tähendab 77-protsendist kasvu. Maailma vähipäeva moto on «Patsiendikesksus on meie ühine eesmärk», kutsudes üles mõtlema, mida saame ühiskonnas ja individuaalsel tasandil ära teha vähivastases võitluses, sealjuures keskenduda patsiendikesksele lähenemisele.
Eestis diagnoositi 2022. aastal 9191 uut vähijuhtumit, neist 4561 meestel ja 4630 naistel. UICC sõnul teame 2024. aastal vähktõvest rohkem kui kunagi varem. See teadlikkus võimaldab paremat ennetust, varasemat avastamist ja tõhusamat ravi, mille tulemusena kasvab ka tervenenud patsientide arv. Teadusuuringud on kinnitanud, et elustiil, sh suitsetamine, liigne kehakaal ja vähene liikumine, mängivad olulist rolli vähktõve kujunemisel, ning neile teguritele tähelepanu pööramine on vähiennetuses väga oluline.
Patsiendikeskne lähenemine on võtmetähtsusega, kuna patsiendi tagasiside ja kaasatus raviprotsessi mängivad olulist rolli parima ravitulemuse saavutamisel. Patsiendi hinnang tervisetulemile (PRO – patient reported outcome) aitab saada tema tervislikust seisundist tervikliku ülevaate, mis omakorda võimaldab kohandada ravi vastavalt iga patsiendi konkreetsetele vajadustele. Uuringud näitavad, et PRO kasutamine raviprotsessis võib pikendada patsiendi elulemust, parandada elukvaliteeti ja soodustada paremat ravisoostumust.
Raviteekond on raviprotsessi juhtimise meetod, mille abil korraldatakse ühte kindlat patsiendigruppi puudutavat ravi kindlal ajaperioodil. Näiteks vähitõrje tegevuskava järgi korraldati Tartu Ülikooli kliinikumi vähikeskuses 2022–2023 projekt, mille eesmärk oli riikliku vähitõrje tegevuskava alusel kujundada ja rakendada vähihaiglate koostöövõrgustikus patsiendikeskne ja terviklik vähiteekond, mis algab enne vähidiagnoosi kinnitumist ning ulatub ka aktiivravile järgnevasse perioodi.
Projekti tulemusel kaardistati soolevähi, eesnäärmevähi ja emakakaelavähi raviteekonnad ning viidi ellu erinevaid parendustegevusi. 2024. aastal valiti kopsuvähi raviteekonna projekt Tervisekassa raviteekondade kiirendiprogrammi.
Igal vähidiagnoosiga inimesel on oma individuaalsed vajadused. Tervisetulemusi mõjutavad tegurid, nagu inimeste sünni-, töö- ja elukoht, kajastuvad kõigis vähiravi aspektides. Seetõttu on kriitiliselt oluline asetada inimesed oma ravi keskmesse – alates vajadustest kuni otsusteni. Peab mõtlema patsientidele nende kogukonna laiemas kontekstis, et anda neile aktiivne hääl oma tervise- ja raviteekonnal.
Innovaatilise lahendusena on Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kasutusele võtnud e-toe platvormi Kaiku, mis kasutab tehisintellekti patsiendi raviaegse elukvaliteedi parandamiseks ja ravi optimeerimiseks. Platvorm vähendab mittevajalikke erakorralise meditsiini osakonna külastusi, aitab varakult tuvastada ravitüsistusi ja suurendab patsiendi kindlustunnet ravi suhtes.
Lisaks e-toele on PERH algatanud patsiendikooli ja loonud hariduslikke materjale keemia- ja kiiritusravi patsientidele. Nende seas on ka spetsiaalselt loodud videomaterjalid, mis aitavad leevendada ravieelset ärevust. Samuti on käivitunud spetsiaalsete õde-nõustajate ja paikmepõhiste õdede koolitusprogrammid ja kohandatud mobiilirakendused rinnavähi patsientidele.
Eestis on valminud ka vähitõrje tegevuskava aastateks 2021–2030, mis keskendub vähi ennetamisele, varajasele diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse parandamisele. Selle eesmärk on vähki haigestumise vähendamine, elulemuse pikendamine ja patsientide elukvaliteedi tõstmine.