Plastiosakesed ja nende akumuleerumine kehas
Plastikust nano- ja mikroosakesed ulatuvad suurusvahemikku 1 nanomeeter (miljardik meetrit) kuni 500 mikromeetrit. Seni pole teada, kas need osakesed on inimesele toksilised, kuid nende võimalikku mõju tervisele uuritakse üha enam. Varasemad uuringud on tuvastanud plastiosakesi inimese kudedes mikroskoobi ja spektroskoopia abil, kuid need meetodid on piiranud uuritavate osakeste suurust 5 mikromeetrist suurematele.
Ameerika Ühendriikides asuva New Mexico ülikooli terviseteaduste keskuse (University of New Mexico's Health Sciences Center) toksikoloog professor Matthew Campen ja tema kolleegid kasutasid uuenduslikke tehnikaid, et analüüsida plastiosakeste jaotumist maksas, neerudes ja ajus. Nad uurisid lahanguproove, mis pärinesid 2016. ja 2024. aastast – kokku 52 proovi, 28 neist 2016. aastast ja 24 aastast 2024.
Plastiosakeste kasvav kontsentratsioon ajus
Teadlased leidsid plastiosakesi kõigis analüüsitud kudedes. 2016. aasta maksa- ja neeruproovides olid kontsentratsioonid üsna sarnased, kuid aju (täpsemalt otsmikusagara) proovides olid osakeste tasemed märkimisväärselt kõrgemad.
Veelgi enam, 2024. aastal leiti maksas ja ajus oluliselt rohkem plastiosakesi kui 2016. aasta proovides. Kui teadlased võrdlesid oma tulemusi veelgi varasemate lahanguproovidega (1997–2013), ilmnes, et plastiosakeste kontsentratsioon ajukoes on kasvanud.
Campen ütles, et see peegeldab plastijäätmete kasvavat kogust sellel planeedil. «See muudab maastikku tõesti. See muudab selle palju isiklikumaks,» sõnas ta. Lisaks täheldasid nad, et suur osa plastist näib olevat palju väiksem kui varem hinnatud – see on paar korda suurem kui viirused. Ta kahtlustab, et suurem osa organismis leiduvast mikroplastist sööb inimene sisse toiduga – eriti lihaga –, sest kaubanduslikul lihatootmisel kipub plast toiduahelasse kontsentreeruma. «See, kuidas me põlde plastiga saastunud veega niisutame – eeldame, et plast koguneb sinna,» ütles Campen. Me söödame neid põllukultuure oma kariloomadele. Me võtame sõnniku ja paneme selle põllule tagasi, nii et võib toimuda omamoodi biomagnifikatsioon (bioloogiline kuhjumine). Ta lisas, et uurimisgrupi teadlased on leidnud toidupoodidest ostetud lihast kõrge plastisisalduse.