/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2025/02/05/16637479t1hc109.jpg)
Rahutute jalgade sündroom (RLS), tuntud ka kui Willis-Ekbomi tõbi, on neuroloogiline häire, mis mõjutab umbes seitset protsenti inimestest.
Peamised sümptomid on tung jalgu liigutada, sellega võib kaasneda ka valu või sügelus. Alla 35-aastastel esineb haigust meeste ja naiste seas võrdselt, kuid hilisemas vanuses on naised rohkem mõjutatud, haigestudes kaks korda sagedamini, kirjutab Medical Xpress.
RLSi sümptomid on seotud ööpäevarütmiga, olles kõige intensiivsemad õhtul, mil melatoniini tase kehas tõuseb. Madal dopamiinitase, mis aitab lihaste liikumist kontrollida, võib põhjustada tahtmatuid liikumisi. RLSi määramiseks pole spetsiaalset testi; diagnoos põhineb sümptomitel ja meditsiiniajalool. Põhiline RLS on sageli pärilik ja seotud geneetiliste teguritega.
Teatud tervisemurede, nagu rauapuuduse, neeruhaiguse või Parkinsoni tõve puhul võib tekkida sekundaarne RLS. Sekundaarne RLS on tavaliselt raskem ja areneb kiiremini.
Vanus on oluline riskitegur: uuringud on näidanud, et 19 protsenti üle 80-aastastest inimestest kannatab RLSi all. Naised on sagedamini mõjutatud, olles seotud ka teiste närvisüsteemi haigustega nagu ärevus ja migreen. Rasedus, eriti viimase trimestri ajal, suurendab RLSi tekke riski.
Riski tõstavad ka rasvumine ja elustiil. Uuringud näitavad, et suitsetamine ja alkohol halvendavad sümptomeid, samas kui füüsiline koormus ja venitusharjutused võivad aidata sümptomeid leevendada.
Ravi sõltub haiguse raskusastmest ja võimalikest aluseks olevatest terviseprobleemidest. Rauapuudus võib alandada dopamiinitaset, mistõttu raua lisandid võivad mõningatel juhtudel olla kasulikud.
Kuigi RLSil ei ole praegu püsivat ravi, on olemas mitmeid viise, kuidas sümptomeid juhtida ja leevendada.