ETTEVAATUST ⟩ Selgus, kuidas mahlapaast tervisele tegelikult mõjub

Kui puu- ja juurvilju eelistatakse tarbida vedelal kujul, siis on mõistlik need mahla tegemise asemel blenderdada. Nii jäävad kiudained alles. Foto: Shutterstock

Arvad, et mahlapaast teeb tervemaks? Uus Northwesterni ülikooli uuring näitab vastupidist. Äsja ajakirjas Nutrients avaldatud teadustööst selgub, et isegi vaid kolmepäevane puu- ja köögiviljamahla dieet võib põhjustada soole- ja suu mikroobikoosluse muutusi, mis on seotud põletiku ja kognitiivse langusega.

Teadlased uurisid kolme gruppi terveid täiskasvanuid: üks grupp tarbis ainult mahla, teine kombineeris mahla täisväärtusliku toiduga ja kolmas sõi ainult taimset täistoitu. Enne dieeti, selle ajal ja pärast seda koguti sülje-, põsekaape- ja väljaheiteproove, et analüüsida bakterite muutusi, vahendab Medical Xpress.

Ainult mahla tarbinud grupis suurenes kõige rohkem põletikuga seotud bakterite hulk, samas kui täistaimetoidu grupil ilmnesid mikroobikoosluses kõige soodsamad muutused. Mahla ja toidu grupis täheldati küll muutusi bakterikoosluses, kuid need olid vähem tõsised kui ainult mahlagrupis. See viitab, et kiudaineteta mahladieet võib mikroobikoosluse tasakaalu häirida, mis võib kaasa tuua pikaajalisi tervisemõjusid.

«Enamik inimesi peab mahlapaastu tervislikuks puhastuseks, kuid see uuring pakub reaalsuskontrolli,» ütles uuringut juhtinud dr Melinda Ring, Northwestern ülikooli Feinbergi meditsiinikooli Osheri integreeritud tervisekeskuse direktor.

Miks kiudained on olulised?

Viljadest mahla välja pressimine eemaldab suure osa kiudainetest, mis toidavad kasulikke baktereid, mis toodavad põletikuvastaseid ühendeid, nagu butüraat. Kiudainete puudumisel paljunevad suhkrut armastavad bakterid. Mahlade kõrge suhkrusisaldus toetab kahjulike bakterite kasvu, häirides nii soole- kui ka suumikrobioomi tasakaalu. Uuring näitas ka, et vähene kiudainete tarbimine võib mõjutada ainevahetust, immuunsust ja isegi vaimset tervist.