:format(webp)/nginx/o/2025/02/06/16640285t1ha442.jpg)
Viljandi, Narva, Kuressaare, Rakvere ja Järvamaa haigla sõlmisid neljapäeval ühishuvide konsortsiumi loomiseks lepingu, konsortsiumi eesmärk on koordineeritult kulusid optimeerida ja arendada haiglate omavahelist koostööd.
Viljandi, Narva, Kuressaare, Rakvere ja Järvamaa haigla sõlmisid neljapäeval ühishuvide konsortsiumi loomiseks lepingu, konsortsiumi eesmärk on koordineeritult kulusid optimeerida ja arendada haiglate omavahelist koostööd.
Viljandi haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul on konsortsiumi loomise põhjus ressursside mõistlikum kasutamine. «Oleme haiglatena oma toimimise ja vajaduste poolest väga sarnased ning seetõttu tundus mõistlik viia meie koostöö järgmisele tasemel. Sõlmitud leping annab meile võimaluse ühiste huvide puhul koos näiteks vajalikku kompetentsi sisse osta ning sellega finantsilisi ressursse mõistlikumalt kasutada. Kui meil on ühised teemad, mis vajavad lahendamist või arendamist, siis ei ole otstarbekas igaühel endal seda teha. Mõnikord saab üksi küll kiiremini, aga koos jõuab kaugemale. Oleme ka seni haiglate vahel kogemusi vahetanud, aga sellises vormis tegutsemine annab meile võimalusi ühiselt veelgi enam areneda.»
Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli ütles samuti, et konsortsiumi loomine on oluline ressursside paremaks kasutamiseks. «Meie ühiskonna areng on jõudnud faasi, kus erinevate regulatsioonide täitmine koormab organisatsioone nii finantsiliselt kui ka üha kasvava inimressursi vajadusega. Lisaks on meie tervishoiu maastikul ees olulised muudatused, mis võivad päädida Tallinna haigla üle 50-protsendilise osakaaluga arengukava haiglate teenuste mahust. Eelkõige need aspektid nõuavad üldhaiglate vahel enamat koostööd,» lausus ta.
«Koostöö aitab ka omavahel seni kogetut jagada ning selle võrra ka oma ressursse kokku hoida. Ka võimalike eksirännakute pealt,» lisas Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev.
Järvamaa haigla juhatuse liige Külvar Mand märkis, et konsortsium aitab leida ühist keelt. «Vahel on Eesti tervishoius raske väikse rahakoti juures üksmeelt leida. Tänu sõlmitud lepingule saame meie, viis haiglat, kujundada omad seisukohad ausalt ja arusaadavalt, tagatubades seilamata.»
Narva haigla juhatuse esimees Üllar Lanno lisas, et tegemist on väga hea initsiatiiviga. «Mida üks haigla ei suuda, saab kaasaegse jagamislahendusega alati teoks teha. Kindlasti saab selliselt laiendada kõrgprofessionaalset meeskonda nii küberriskide maandamiseks kui saada väga häid hinnapakkumisi haiglatöös vajalikele seadmetele, labori vahenditele kui ka ravimitele.»
Esimeseks ühishuvide konsortsiumi teemaks ongi küberturvalisus ning selle tarbeks infoturbejuhi ametisse võtmine. «Soovime kõigis osalevates haiglates tõsta küberturbetaset. Infoturve on valdkond, mis eeldab terviklikku lähenemist ja pikaajalist tööd. Seda võimaldab aga ainult heal tasemel infoturbejuhtimine, mille tarbeks plaanimegi palgata meie IT-meeskondadele toeks infoturbejuhi. Tulevasele infoturbejuhile pakub viie haigla ühine infoturbejuhtimine kindlasti üsnagi ainulaadset väljakutset, mille käigus arendada koostööd, koondada parimaid praktikaid ja leida ühisosi,» ütles Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere lisades, et infoturbejuhi värbamine on esimene, aga kindlasti mitte ainuke konsortsiumi teema.