Kliinikumi südamearstid: kaasasündinud südamerikkeid tuleb jälgida läbi kogu elu

Dr Raili Tagen südameoperatsioonil. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

7.–14. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist kaasasündinud südamerikete nädalat, et rõhutada ja tuletada meelde südamerikete korrapärase jälgimise vajadust kogu elu jooksul, sõltumata sellest, kas riket on kirurgiliselt korrigeeritud või mitte.

Eestis sünnib kaasasündinud südamerikkega kuni sada last aastas ning see on vastsündinutel kõige sagedasem kaasasündinud arenguanomaalia. Raseduse ajal on ette nähtud kaks ultraheli sõeluuringut, mille üheks eesmärgiks on ka kaasasündinud arenguanomaaliate, sealhulgas südamerikete sünnieelne tuvastamine.

Kliinikumi südamekirurgi dr Raili Tageni sõnul on Eestis sünnieelne diagnostika väga heal tasemel ning enamik südamerikkeid hästi ravitavad. «Juhul kui loote ehhokardiograafial diagnoositakse südamerike, tegeleb raskematel juhtudel naise ja tema perekonnaga edasi mitmete erialade spetsialistidest koosnev meeskond. Määrava tähtsusega on rikke vereringe mõtestamisel kogemustega lastekardioloogi hinnang, kuna südamerikke raskusaste ning edasine kulg kinnitub tihtilugu pärast sündi,» selgitas dr Tagen.

Kaasasündinud südamerikkeid on erinevaid, varieerudes väikesest august südames kuni ühe südamepoole puudumiseni. «Osa südamerikkeid jäävad sünni järel jälgimisele, ent teatud südamerikked vajavad kiiret ravi ja sekkumist vahetult pärast sündi – sellisteks riketeks on näiteks suurte arterite transpositsioon ja muud kriitilised südamerikked. Põhjalikud raseduseaegsed uuringud annavad meile võimaluse aegkriitilisust hinnata ja tegevuse vastavalt planeerida. Kui laps vajab peale sündi kiiresti invasiivset ravi, soovitatakse emal sünnitada Tartu Ülikooli kliinikumis. Eesti väikese rahvaarvu tõttu toimub kaasasündinud südamerikete korrigeerimine operatsiooni või veresoonekaudse manipulatsiooni abil vaid kliinikumis, kuid südamerikete diagnoosimise ja patsientide jälgimise puhul toimib meil hea koostöö teiste Eesti haiglatega,» kirjeldas südamekirurg.

Kaasasündinud südameriketega patsiendid vajavad sageli eluaegset jälgimist spetsialiseerunud kardioloogi juures. «Oluline on kogu elu – vastsündinuna, väikelapsena, teismelisena, täiskasvanuna ja tänaseks ka eakana – püsida raviteekonnal. Regulaarse jälgimisega on võimalik varakult diagnoosida muutusi vereringe toimimises ja õigeaegsete sekkumistega tagada patsientidele, sõltuvalt südamerikke raskusastmest, parim võimalik elukvaliteet. Tänapäevaste ravivõimalustega jõuab täiskasvanuikka üle 90 protsendi kaasasündinud südameriketega lastest,» rääkis kliinikumis kaasasündinud südameriketega täiskasvanutega tegelev kardioloog dr Maarja Maser. Ta lisas, et see pole mitte alati nii olnud – enne kaasaegseid diagnostika- ja ravivõimalusi sai täiskasvanuks vaid 20 protsenti kaasasündinud südameriketega lastest. «Kaasasündinud südameriketega täiskasvanute arv kasvab jõudsalt, ületades tänaseks arenenud riikides südameriketega laste arvu,» lausus dr Maser.

Täiskasvanuikka jõudes peaks kaasasündinud südamerikkega patsient liikuma võimalikult sujuvalt lastekardioloogide jälgimiselt täiskasvanute kardioloogide juurde. «Keerukamate südameriketega patsientide jälgimine peaks toimuma just nendele südamehaigustele spetsialiseerunud kardioloogide juures. Kontrollide vaheline intervall on erinev ja sõltub ennekõike konkreetse südamerikke raskusastmest ning kaasuvatest probleemidest. Meile teeb jätkuvalt muret, et paljude noorte regulaarne jälgimine katkeb täiskasvanuks saamisel,» rõhutas dr Maser. Selleks on palju erinevaid põhjuseid – selgete sümptomite puudumine, hirm haiglakeskkonna ees, vastutuse liikumine patsiendi vanematelt noorele täiskasvanule endale, teadmatus kuhu ja kelle poole peaks täiskasvanuna pöörduma.

Kardioloog tõi välja, et ka kaebusteta kaasasündinud südamerikkega patsiendil võib esineda talle endale märkamatult oluline südametöö häire, mille õigeaegse lahendamisega on võimalik vältida hilisemaid pöördumatuid probleeme südame toimimises. «Regulaarsetel vastuvõttudel saame nõustada patsiente nii südame seisundi, füüsilise koormuse kui ka kaasuvate haiguste ravi asjus. Samuti on vajalik arutada läbi südamerikkega kaasnevad riskid enne raseduse planeerimist,» lausus dr Maser.

Mõlemad kliinikumi kardiokirurgia osakonnas töötavad arstid, dr Tagen ning dr Maser, tõid lõpetuseks välja, et tänapäevane kaasasündinud südamerikete diagnoosimine, ravimine ja jälgimine annab inimestele head võimalused kvaliteetseks eluks. Oluline on mitte unustada regulaarse jälgimise vajadust kardioloogi juures kogu elukaare vältel. Rohkem infot leiab Tartu Ülikooli kliinikumi kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse kodulehelt. Kaasasündinud südameriketega patsiendid, kelle raviteekond on mingil põhjusel katkenud, saavad soovi korral nõu küsimiseks või juhiste saamiseks pöörduda e-postile: [e-mail].