Aju roll valu kontrollimisel: kuidas keha ise valu vaigistab?

Aju. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Teise maailmasõja ajal märkas arst Henry Beecher, et paljud raskelt haavatud sõdurid ei vajanud tugevaid valuvaigisteid. Hirm, stress ja emotsioonid olid nende valu justkui välja lülitanud. See tähelepanek viitab aju võimele valu tunnetust mõjutada – aga kuidas see toimib ja kas seda saab teadlikult kasutada?

Valu on keha kaitsemehhanism, mitte lihtsalt ebamugavus. Aju loob valuaistingu, tuginedes närvisüsteemist saadud signaalidele. Kui nahka kahjustab kuumus, lõikehaav või surve, edastavad spetsiaalsed närvirakud (notsitseptorid) info ajju, mis seejärel käivitab reaktsiooni kahjustuse vältimiseks, edastab The Conversation. 

Kuid valu tajumine on individuaalne ja mitmed tegurid võivad seda muuta. Näiteks narkoos blokeerib valuimpulsid enne, kui need ajju jõuavad. Haruldane seisund, kaasasündinud analgeesia, tähendab, et inimene ei tunne üldse valu, mis võib viia tõsiste vigastusteni.