HIV-diagnoosi sai mullu 20 rasedat

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marina Trei on HIV-positiivsena saanud kaks korda emaks.
Marina Trei on HIV-positiivsena saanud kaks korda emaks. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuigi viimastel aastatel on vähenenud nende rasedate arv, kes saavad oma nakatumisest HIV-sse teada rasedana, tuli arstidel mullu see diagnoos teatavaks teha 20 tulevasele emale.

Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna eksperdi Kristi Rüütli sõnul HIV-positiivseid rasedaid kõige enam Ida-Virumaal ja Tallinnas, mujal Eestis on tegemist üksikute juhtumitega. «Andmeid, kuidas nad nakkuse said, ei ole süstemaatiliselt kogutud. Vanuse poolest on suurem osa naisi 15- kuni 24-aastased,» sõnas Rüütli.

«Nad on täiesti tavalised, normaalsed kenad inimesed. See arusaam, et HIV positiivsed on vaid narkomaanid, asotsiaalsed vm inimesed, on ammu oma aja ära elanud,» ütles Ida-Tallinna Keskhaigla sünnituseelse osakonna juhataja Tiina Angerjas HIV-positiivsetest rasedatest rääkides. Meediku sõnul on HIV-positiivsusest teada saamine kindlasti igale inimesele suur löök. «Eriti kui naine on lapseootel. Selles situatsioonis on ka mure kohe topelt suur – mure ka oma tulevase lapse pärast,» tõdes Angerjas. Arsti sõnul on õnneks möödas need ajad, kus HIV-positiivsus oli raseduse katkestamise näidustuseks.

«Mul on üks tuttav 34-aastane naine, kes rasedana sai teada, et on HIV-positiivne,» rääkis HIV-positiivne Marina Trei (31). Naise sõnul uuris tuttav ta käest, kuidas on elada sellise diagnoosiga. «Aga ta tegi ikkagi abordi, kuigi ma ütlesin, et mul on laps ja temaga on kõik hästi,» sõnas Trei.

Trei ise nakatus 2003. aastal sugulisel teel. «Ma ei olnud siis narkomaan, aga elasin koos mehega, kes ei öelnud mulle, et ta on HIV-positiivne.» Kuigi naine ise kinnitas, et teadmine oma nakatumisest teda rööpast välja ei viinud, tunnistas ta hiljem, et hakkas heroiini tarvitama just pärast selle uudise teada saamist.

Kaks aastat hiljem sündis Treil tütar ja naise kinnitusel ei peljanud ta last saada. «Ma käisin vastavatel kursustel ja arstid ütlesid mulle, et sünnita rahulikult.» Kogu raseduse ajal oli ta arstide jälgimise all ning pidi kolm korda päevas võtma kolm tabletti korraga. «Seda on päris palju,» tunnistas naine.

Ravimite võtmist ei kontrolli keegi, see on ennekõike inimese enda südametunnistuse asi. Trei teab naist, kes raseduse ajal korralikult ravimeid ei võtnud, aga kelle laps sündis siiski tervena. Samas tänavu oli koos temaga haiglas naine, kelle laps sündis HIV-positiivsena, kuigi ema oli väidetavalt korralikult ravimeid võtnud. «Ta ei olnud narkomaan ega midagi, korralike eluviisidega naine. Ma ei tea, millest see sõltub,» sõnas naine.

Enam haiglas näpuga ei näidata

Paar kuud tagasi sai naine taas emaks ning võrreldes 2005. aastaga suhtuvad inimesed HIV-positiivsetesse emadesse hoopis teisiti.

«Siis vanemad kartsid mind. Meil oli eraldi palat, aga nüüd seda enam ei ole jasuhtumine on normaalne.» Kuigi arstid toona tema diagnoosi ei avalikustanud, sai sellest teada haigla koristaja, kes oma teadmist ka teistega jagas. «Läksin mööda koridori ja mulle näidati lausa näpuga,» meenutas naine. Ta lisas, et uskus ka tänavu sünnitama minnes, et olukord on sama, aga õnneks on inimeste suhtumine aastate jooksul muutunud. Ta ise arvab, et äkki on asi selles, et HIV-positiivseid on lihtsalt rohkem. «Nüüd ma vaatan, et isegi täiesti tavalised naised on HIV-positiivsed, kuigi pole narkomaanid ega midagi,» sõnas naine.

HIV-diagnoosi saanud rasedate arv

2006       45
2007       52
2008       41
2009       41
2010      30
2011      20

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles